Vistrike ennetamiseks ja raviks soovitatakse kasutada siiski apteegist ostetud spetsiaalseid vahendeid, sest tavalisest seebist ja veest jääb tihtipeale väheseks. Apteeker oskab soovitada just Sulle sobivaid NAHAVÄHK Nahavähk seletus: Nahavähk on pigmendiainevahetusega mitteseotud naharakkudest tekkinud suhteliselt aeglaselt kasvav pahaloomuline kasvaja. Nahavähil on kaks vormi basaalrakuline vähk e. basalioom ja skvamoos- e. lamerakuline vähk, millest viimane on veidi kiirema kasvuga ja pahaloomulisem. Ülevaade: Reeglina tekib nahavähk vanematel inimestel. Kasvaja sagedus suureneb seoses eaga, sest koos vanusega kuhjub ka rohkem kahjulikke mõjusid (nt. päikesekahjustus). Nahale tekib sõlmeke, mis veritseb, kattub koorikuga ja taas veritseb. Õigeaegse ravi korral allub hästi ravile ning on hea prognoosiga. Rohkem on ohustatud heledanahalised inimesed, kes on eksponeeritud tugevale
haiguse.Nahavähk on haigus, mille puhul nahas tekivad ja hakkavad paljunema vähirakud. Sagedamini esineb nahal basaalrakuline nahavähk, mille kasv saab alguse epidermise basaalrakkudest. Naha basaalrakuline vähk on kasvaja, mida iseloomustab aeglane kasvutempo ja mis väga harva levib teistesse organitesse. Kui aga basaalrakulist nahavähki ei ravita korralikult ja õigeaegselt, võib ta destrueerida ümbritsevad koed. Teine nahavähi vorm on lamerakuline nahavähk, mis saab alguse keratinotsüütidest. See kasvajaliik kulgeb kiiremini ja võib levida teistesse organitesse. Kuna nahavähi põhilised tekkepõhjused on teada, on see haigus suhteliselt lihtsalt ennetatav. Samuti edukalt ravitav, kui on diagnoositud õigeaegselt. Vaatamata eeltoodule on nahavähk paljudes valge elanikkonnaga riikides kõige sagedasem vähivorm.Lähemalt nahavähi tüüpidest ,tekkepõhjustest jne. Järgmistel lehekülgedel.
(Labotkin,R.2004."Vähk on avastatav ja ravitav".Tartu Ülikooli Kirjastus,Tartu.) Nahavähi tüübid · Basaalrakuline vähk ehk basalioom tekib nahas paiknevate ümarrakkudest.Enamjaolt tekib see nahavähi tüüp näole,kus algab pärlitaolise sõlmekesena,mille järel hakkavad kolde ääred haigusele iseloomulikult kerkima ja keskosa vajub sisse.Basaalrakuline vähk kasvab aeglaselt ja väga harva kandub mujale kehale. · Lamerakuline vähk ehk lamerakk-kartsinoom tekib enamasti kõige sagedamini päiksesle avatud kehaosadel,eriti seal kus päike on põletanud.Osa lamerakulisi vähke arenevad patsientidel,kes on eelnevalt kokku puutunud arseeni või kiiritusega või kellel on kroonilisi nahahaavandeid või põletusarme.Kolded on algselt kaetud paksu ketuga,hiljem võivad need haavanduda ning veritseda.Areneb kiiremini kui basaalrakuline vähk ja võib isegi levida.
kasv muutused sünnimärgi mõõtmetes, servakontuuris ja värvuses lühikese aja jooksul. Eeltoodud tunnuste tekkel sünnimärgis tuleb pöörduda kohe arsti poole, sest nahamelanoomi ravi edukus sõltub haiguse leviku ulatusest. Varases staadiumis on haigus ravitav. 5. NAHAVÄHK Nahavähk on pigmendiainevahetusega mitteseotud naharakkudest tekkinud suhteliselt aeglaselt kasvav pahaloomuline kasvaja. Nahavähil on kaks vormi basaalrakuline vähk e. basalioom ja skvamoos - e. lamerakuline vähk, millest viimane on veidi kiirema kasvuga ja pahaloomulisem. Reeglina tekib nahavähk vanematel inimestel. Kasvaja sagedus suureneb seoses eaga, sest koos vanusega kuhjub ka rohkem kahjulikke mõjusid (nt. päikesekahjustus). Nahale tekib sõlmeke, mis veritseb, kattub koorikuga ja taas veritseb. Õigeaegse ravi korral allub hästi ravile ning on hea prognoosiga. Rohkem on ohustatud heledanahalised inimesed, kes on eksponeeritud tugevale
Nagu teiste kasvajate puhulgi, saab laugude kasvajaid klassifitseerida nende algkoe ning healoomulisuse/pahaloomulisuse alusel. Enamik laugude tuumoreid on kutaanse päritoluga, need jagunevad epiteliaalseteks ja melantosüütilisteks tuumoriteks. Healoomulised epiteliaalsed lesioonid, basaalrakulised kartsinoomid (basal cell carcinoma, BCC), tsüstid ja melanotsüütilised lesioonid moodustavad umbes 85% kõigist laugude tuumoritest. Kutaansed lamerakuline kartsinoom (squamous cell carcinoma, SCC) ja melanoom esinevad suhteliselt harva. Stromaalsed tuumorid esinevad veelgi harvemini. Esineb veel laugude lümfoome, hamartoome ja koristoome. 3 Etioloogia BCC ehk basalioom on kõige sagedasem pahaloomuline nahakasvaja, mis moodustab kõigist laugude epiteliaalsetest pahaloomulistest kasvajast umbes 85-95%3. Alalaug ja sisemine kantus on sagedasemad kahjustatud kohad. BCC avaldub enamasti
eeldused kantserogeenide toimeks. (Bogovski jt 1989.) Inimesed, kelle nahas on rohkesti pigmendirakke või kes päevituvad kergesti, haigestuvad harvemini. Nahakasvajate klassifikatsioon põhineb nii koel, millest kasvaja pärineb, samuti kasvaja hea- või pahaloomulisusel. Sõltuvalt sellest, millistest naharakkudest kasvaja areneb, jagatakse nahavähk kaheks: basaalrakuline vähkkasvaja ehk basalioom ja lamerakuline vähkkasvaja ehk skvamoos, millest viimane on kiirema kasvuga ja pahaloomulisem. (Labotkin 2004.) Vähist ohustatud gruppideks on 45-50 aastased, palju vabas looduses viibijad (põllutöölised, meremehed, teetöölised) ning heledanahalised inimesed. Rolli mängivad ka keskkonna faktorid, näiteks kokkupuude arseeni, kivisöe, tõrva, teatud õlidega , röntgenkiirtega. (Labotkin 2004.) Basaalrakuline vähkkasvaja (BRV) on levinumaks nahavähivormiks, mis annab siirdeid teistesse
aega, sageli ka püsivalt. Tihti lisandub operatsioonile kiiritusravi, millel samuti kõrvalnähud, mis võivad anda vaevusi kogu ülejäänud eluks. Kui regulaarsel profülaktilisel kontrollil võib haiguse avastada eos ja ravi on patsiendile väga kerge, siis arenenud vähi ravi on patsiendile küllalt raske ja sageli püsivate elu kvaliteeti häirivate tagajärgedega (cancer.ee 22.02.2009). Emakakaelavähi alaliigid: (cancer.ee 22.02.2009) · Lamerakuline vähk · Adenokartsinoom · Teised epiteliaalsed vähid Kõige sagedamini esineb emakakaelal lamerakuline vähk. 3.1 Emakakaelavähi leviku teed Emakakaela vähk levib organismis sarnaselt muude vähkkasvajatega: (kasvaja.net 22.02.2009) · otsene levik (levik emakakaelast edasi tupele, tupevõlvidele, vaagna seinani, naaberorganitesse või emakakeha suunas) · levik lümfiteede kaudu (lümfogeenne levik) · levik vere kaudu (hematogeenne levik). 3
3. Lokaalne invasioon või metastaseerumine: healoomulised jäävad tekkekoha juurde. Halvaloomulised levivad, levivad erinevatesse organitesse: siirded e. metastaasid Pahaloomuliste kasvajate nimetused väljendavad kasvaja histogeneetilist päritolu; Mesenhümaalsed = sarkoomid; nimetus = koeliik + -sarkoom; N. liposarkoom, osteosarkoom, fibrosarkoom, kondrosarkoom; Epiteliaalsed = kartsinoomid; Nimetus = elund + epiteeli tüüp (adeno- või skvamoosne e. lamerakuline) + kartsinoom; N.: jämesoole adenokartsinoom; kopsu lamerakuline kartsinoom Vanus ja maliigsete kasvajate esinemissagedus Lastel: neuroblastoom, nefroblastoom (Wilms ´i tuumor), retinoblastoom, medulloblastoom; Noorukitel: pehmete kudede sarkoomid, testisevähk, lümfoblastsed lümfoomid; Vanemas eas: kartsinoomid, krooniline lümfoidne leukeemia Sugu ja maliigsete kasvajate esinemissagedus Meestel enam: kopsuvähki, söögitoruvähki;
• Väliskuulmekäigu ahenemine: kaasasündinud, omandatud • Võõrkehad, kuulmekäigu vaikummistus • Väliskuulmekäigu põletik (otitis externa) – Väliskuulmekäigu naha põletik (nakkushaigus) • Väliskuulmekäigu furunkel – karvanääpsu põletik • Traumad • Kasvajad – Healoomulised: eksostoosid – Pahaloomulised: basalioom, lamerakuline vähk Vastutav õppejõud: Priit Kasenõmm Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks Kõrvalesta puudumise (mikrootia, anotia) mittekirurgiline ja kirurgiline ravi. Kõrvalesta rekonstrueerimine inimese enda roietest võetud kõhredega. Kõrvalesta haigused • Kuju anomaaliad – Anotia – kõrvalesta puudumine, kaasneb ka väliskuulmekäigu puudumine e
Väliskuulmekäigu ahenemine: kaasasündinud, omandatud Võõrkehad, kuulmekäigu vaikummistus Väliskuulmekäigu põletik (otitis externa) Väliskuulmekäigu naha põletik (nakkushaigus) Väliskuulmekäigu furunkel – karvanääpsu põletik Traumad Kasvajad –Healoomulised: eksostoosid –Pahaloomulised: basalioom, lamerakuline vähk Kõrvalesta puudumise (mikrootia, anotia) mittekirurgiline ja kirurgiline ravi. Kõrvalesta rekonstrueerimine inimese enda roietest võetud kõhredega. Kõrvalesta haigused •Kuju anomaaliad Anotia – kõrvalesta puudumine, kaasneb ka väliskuulmekäigu puudumine e. atreesia, raskematel juhtudel ka keskkõrva ja kuulmeluude ahela anomaalia. Ravi: väliskõrva taastamine enda kudedega või proteesiaga (epiteesia)
annaabi.ee 
