Ebaliiges ehk pseudoartros on luumurrujärgne seisund, mille puhul luufragmendid ei ole kokku kasvanud, vaid liiguvad liigese sarnaselt. Eristatakse atroofilist ja hüpertroofilist ebaliigest. Atroofiline ebaliiges tekib juhul, kui nii stabiilsus kui ka verevarustus on liiga väikesed, hüpertroofiline aga siis, kui verevarustus on adekvaatne, aga esineb suur fragmentidevaheline liikumine. 3. Remodelleerimisfaas: Põimikluukude remodelleritakse osteonide süsteemi abil lamellaarseks luukoeks. Enamiku põletikumediaatorite tasemed on nüüd madalad, kuid IL-1, TNF ja BMP-2 on veel kõrged. Verevarustuse tase langeb murrueelsele tasemele. Kallus resorbeerub. Kogu protsess võtab mitmeid aastaid, tulemuseks on aga täisväärtuslikult paranenud luukude. 5 KOKKUVÕTE Luumurru paranemist võib jagada kolmeks faasiks. Need on põletikufaas, reparatsioonifaas ja remodelleerumisfaas.
Kondraalne ossifikatsioon a) Perikondraalne ossifikatsioon kõhrelise luu diafüüsi ümber tekib epifüüside suunas kasvav perikondraalne luumansett, kõhre toitumine häirub, põhiaine kaltsifitseerub, tekib luustumistsenter. Mesenhümaalsed osteoklastid ja osteoblastid tungivad periostaalse pungana läbi luumanseti, järgneb primaarse luuüdiõõne teke. Algne põimikluukude hakkab diferentseeruma lamellaarseks luukoeks Haversi süsteemide tekkega. Jätkub vanade Haversi süsteemide asendamise uutega e. remodelleerimine. b) Endokondraalne ossifikatsioon luu tekkimise piirkonda nimetatakse luustumistsooniks/-jooneks. Luustumistsoonist eemal asuvas piirkonnas (kasvutsoonis) jagunevad kõhrerakud intensiivselt ja paiknevad tihedalt. Kasvutsoonile järgnevas piirkonnas (sammaste tsoonis) paiknevad kõhrerakud
annaabi.ee 
