Limaskest - tunica mucosa 1) katteepiteel - lamina epithelialis 2) limaskesta päriskiht e proopria - lamina propria mucosae 3) limaskesta lihaskiht - lamina muscularis mucosae 4) submukoosa - tela submucosa Söögitorus ja suuõõnes on mitmekihiline sarvestumata epiteel. Peensooles ühekihiline prismaatiline epiteel. Jämesooles, maos ja sapipõies on ühekihiline kõrgprismaatiline epiteel. Mitmekambrilise mao eesmao limaskest on kaetud mitmekihilise sarvestunud lameepiteeliga. Lihaskest -tunica muscularis 1) sisemine tsirkulaarne kiht - stratum circulare 2) välimine pikikiht - stratum longitudinale Serooskest -tunica serosa või adventitsiaalkest -tunica adventitia (kõhuõõnest väljapoole) Välimise kesta moodustab kohev sidekude. Näärmed paiknevad suus (süljenäärmed), maos (maomahlad, kõige enam näärmeid pülooruse osas), kaksteistsõrmikus. Näärmesekreetide ülesandeks võib olla nii toidu lõhustamine (sülje amülaas),
Katteepiteel (pealmine kiht) – erinevates seedesüsteemi lõikudes on erinevat tüüpi epiteel (sõltub seedesüsteemi osa funktsioonist) Limaskesta päriskiht e proopria Limaskesta lihaskiht – eristatav mõnes piirkonnas Submukoosa (sidekoeline) Limaskest täidab seedimise ja imendumise funktsioone, samuti kaitseb seedetrakti seina mehaaniliste vigastuste eest Söögitoru on kaetud väga paksu mitmekihilise lameepiteeliga ja selles piirkonnas on limaskestal oluline just kaitsefunktsioon Sooltes ja maos toimuvad intensiivsed seedimisprotsessid ning seal on limaskesta p õhiline ülesanne just imendumises ja sekretsioonis osalemine Seedekanali algus- ja lõpposad on seestpoolt kaetud mitmekihilise lameepiteeliga, keskosas katab limaskesta pinda ühekihiline prismaatiline epiteel
elementide taastekkimine. 18. Kuidas klassifitseeritakse regeneratsiooni? Klassifitseeritakse füsioloogiliseks, paranduslikuks e reparatiivseks (täielik, mittetäielik) ja patoloogiliseks (hüperegeneratsioon, hüperregeneratsioon) 19. Mis on hüperegeneratsioon, mis on hüperregeneratsioon? Hüperegeneratsioon on, kui haav ei parane täielikult ning tekib arm. Hüperregeneratsioon on kui haav täitub sidekoega, tekib liigliha, haav paraneb ja täitub mitmekihilise lameepiteeliga. 20. Millised tegurid mõjutavad regeneratsiooni? Regeneratsiooni mõjutavad vanus, toitumus, elundi verevoolus, vereloome olukord, kudede bioloogiline taastumisvõime, innervatsioon, lisategurite olemasolu organismis (põletik). 21. Mis tagavad normaalse vereringe? Normaalse vereringe tagavad kardiovaskulaarse süsteemi normaalne seisund ja vereringe normaalne regulatsioon. 22. Mis on hüpereemia? Hüpereemia e liigveresus on vere hulga suurenemine elundis või koes.
alveolaar- ja sombujuhaks mis lõpevad laienditega (alveolaarkotikesed), millede seintes on kopsusombud e. -alveoolid TartuTervishoiu Kõrgikool 6 Koostanud Merle Kolga 2007 sügis Hingamiselundid http://www.daviddarling.info/images/bronchi_lungs.jpg Kopsualveoolid on poolkerakujulised sopised läbimõõduga 0,25 mm. Nad on vooderdatud ühekihilise lameepiteeliga (hingamis- e. respiratoorne epiteel), mis paikneb elastsete kiudude võrgustikul. Väljastpoolt ümbritseb alveoole kapillaaride võrgustik. Alveooli seinas leiduvate elastsete kiudude tõttu on võimalik nende mahu muutumine sisse- ja väljahingamisel. Alveooli ja temaga külgnevate kapillaaride kogupaksus on kokku ligikaudu 5 mikromeetrit. Läbi selle seina toimubki gaasivahetus alveolaarse õhu ja vere vahel. Alveoolide üldarv kopsudes on 300-500 miljoni piires, nende üldpind on u. 100 m2
ristikurde. ülesanded Siin jõuavad lõpule seedeprotsessid, imenduvad vesi ja mineraalsoolad, toimub väljaheite moodustumine. · Joonis lk 114 + tv joonis 12 83. Kõhukelme, kinnistid, väike- ja suursarvik. · Kõhukelme on serooskest, mis vooderdab kõhuõõne seinu ja läheb üle siseelunditele. Ta sisaldab rohkesti elastseid kiude ja on kaetud ühekihilise lameepiteeliga mesoteeliga. Kõhuseina vooderdavat kõhukelmet nim seinmiseks ehk parietaalseks, kõhuõõne elundeid katvat kõhukelmet aga sisusmiseks ehk vistseraalseks. Need on ühtse serooskesta osad, mis lähevad üksteiseks üle. Kõhukelmeõõs ehk peritoneumiõõs on parietaalse ja vistseraalse kõhukelme vahele jääv pilujas ruum, mis on täidetud seroosse kõhukelmevedelikuga. Kõhukelme
Süsinikdioksiidi transporditakse verega (2p) hemoglobiin erütrotsüütides (nimeta transportija) Hingetoru hargnemist nimetatakse (2p) a) bifurcatio tracheae b) hingetoru- kahendharuks c) bifuratio aortae Hingetoru ülesandeks on (1p) a) tagada gaasivahetud b) olla õhuteeks c) ühendada looteeas kopsutüve ja aordikaart Hingetoru tagumine sein on (1p) a) kilesein b) kõhreline sein c) vooderdatud ühekihilise lameepiteeliga 11 Hingamiskeskus paikneb (2p) a) hüpotaalamuses b) sümpaatikuse tüves c) ajutüves d) pikklikajus Hingamisneuronite (4p) aktiivsust mõjutavab perifeeriast lähtuv informatsioon, mida edastavad mehhano-, kemo-, termo- ja valusensorid, mis paiknevad nahas, lihastes, arterites, kopsudes. Nina ja ülemiste hingamisteede limaskestadelt lähtuvate impulsside mõjul vallanduvad
Kopsupleura läheb kopsujuure piirekonnad üle seinapleuraks. Mõlema pleura vahele jääb suletud pilujas õõs – pleuraõõs. Selles on vähesel määral seroosset vedelikku, mis vähendab kelmetevahelist hõõrdumist. Pleuraõõnes ei ole õhku, seal püsib negatiivne rõhk. Kummagi poole pleuraõõned ei ole omavahel ühenduses. 30. Gaasivahetus alveoolis. Alveoolid on vooderdatud ühekihilise lameepiteeliga. Väljaspool ümbritsevad alveoole verekapillaarid. Alveooli ning sellega külgnevate kapillaaride seinad on väga õhukesed. Läbi sellise õhukese membraani toimubki gaasivahetus sisse/välja-hingatava õhu ja vere vahel.
suurte häbememokkade vahelises pilus. Piiriks tupe ja tupeesiku vahel on tupesuue, mida tütarlastel osaliselt suleb neitsinahk ( hymen ). Tupe ees asetsevad kusepõis ja kusiti, taha jääb pärasool. Tupp on eest-taha suunas lamendunud ja tema valendik sulgunud. Ülemises osas laienev tupp ümbritseb emakakaela tupeosa ja moodustab tupevõlvi, mille tagumine osa on sügavam. Tupe seina ehitus. Limaskest on kaetud mitmekihilise lameepiteeliga ja moodustab ees- ja tagaseinal ristipidiseid tupekortse, mis on koondunud sammasteks, nn. kortsudesambad. Lihaskest on silelihaskoeline ja koos limaskestaaluse kestaga hästi venitatav. Tupe tagumise seina ülemine osa on kaetud kõhukelmega. Naise välimised suguelundid on suured häbememokad labia majora pudendi väikesed häbememokad labia minora pudendi kõdisti e. kliitor clitoris
Nimetatakse teatud väljakujunenud koeliigi muutumist teiseks, morfoloogiliselt ja funktsionaalselt erinevaks,uutele funktsionaalsetele tingimustele või muutunud keskkonnale kohanenud koeliigiks. Sellist,peamiselt epiteel- ja sidekoe liikide puhul esinevat nähtust põhjustavad tavaliselt mitmekesised pikemat aega toimivad patoloogilised protsessid(infektsioonid, avitaminoos, suitsetamine jt) -võib mitmerealine ripsepiteel asenduda mitmekihilise lameepiteeliga või kiulise sidekoe asemele võib tekkida kõhr-võiluukude. Neoplaasia- ebanormaalne,kontrollimatu rakkude kasvuprotsess(kasvaja – neoplasma). Histoloogia uurimine Uurimise põhialused - Koe ja sellest tulenevalt ka rakustruktuurid on erakordselt väikesed. Selleks, et neid uurida on histoloogia põhitööriistaks mikroskoop. Laias laastus siis kasutatakse erinevad valgus-ja elektronmikroskoope - Valgusmikroskoopia lahutus üle 0,2mikromeetri - Elektronmikroskoopia lahutus 1-2nanomeetrit
- Eksokriinnäärmed - serooskest säilitasid viimajuha kaudu ühenduse lähtekohaga esineb rinna- või kõhukelmeõõnde suunatud pindadel, kus viimajuha hargnemise järgi liht- ja liitnäärmed sidekude (tela subserosa) on kaetud ühekihilise lameepiteeliga lõpposade kuju järgi tubuloossed ja alveolaarsed (mesonthelium) nõre koostise järgi seroos- , mukoos- ja seganäärmed mesoteeli sile ja niiske välispind võimaldab elunditel ilma suured seinavälised näärmed on sagarakujulise ehitusega ja koosnevad hõõrdumiseta teineteisel libiseda
b. Tuum tsentraalselt 11. Lakteeriv piimanääre Glandula mammaria modifitseerunud apokriinne nääre. Iga sagar koosneb viimasüsteemist, mis eraldi juhana avaneb rinnanibul. Sagarike vahel rasvkude liigendatuna kiudsidekoeliste septidega/ Sagarikud koosnevad kuup- ja silinderepiteeliga kaetud lõpposadest – alveoolidest, sagarikevahelisest sidekoest tungivad õrnad väädid alveoolide vahele. Sekreet suunatakse alveoolidest kitsastesse ühekihilise lameepiteeliga kaetud sagarikusisestesse juhadesse ehk intralobulaarjuhadesse. Viimased suubuvad laiematesse ühekihilise kuupepiteeliga kaetud sagarikevahelistesse juhadesse ehk interlobulaarjuhadesse ning nendest omakorda veel suurematesse piimakäikudesse ductus lactiferi, mida vooderdab ühe- või kaherealine silinderepiteel. Sagarikevahelises sidekoes leidub suuremal või vähemal määral rasvarakkude koondisi. 12. Prostata Prostata on lihaselis-näärmeline organ
poolt põhjustab defektastiooni! ● Anatoomiliselt jaotatakse pärasoolt veel rektumiksja anaalkanaliks ● Pärasoolel eristatakse seesmist ja välimist sulgurlihast(vöötlihaskoest) 23 Jämesoole seina ehitus: 1. Jämesoole limaskest - kaetud 1-kihil lameepiteeliga, soolehatud puuduvad - suur näärmeväli: rohkelt lima produtseerivaid karikrakke, üksikud lümfifolliikulid Rohke lima funktsioon: vajalik tahkete roojamasside kokkukleepimiseks ja nende hõõrdumise vähensamiseks * normaalselt ei ole rooja välispinnal lima näha * lim.kesta ärrituse või põletiku korral lima produktsioon suureneb - ei produtseeri seedefermente - pigmenteerunud limaskesta alune kiht (submukoosa) on hästi arenenud
Näit. Dysplasia epithelialis- healoomuline epiteeli diferentseerumishäire Metaplaasia ehk koeteisumus. keskkonna tingimustes vähemvastupidavate rakkude asendumine mingit teist tüüpi rakkudega (vastupidavamate rakkudega). Tekib ebasoodsate välistingimuste korral. Taaspöörduv kvalitatiivne ehituslik muutus kudedes, mille käigus üht tüüpi küpsed rakud (epiteliaaalsed või mesenhümaalsed) asenduvad teist tüüpi küpsete rakkudega Näit: mitmekihilise ripsepiteeli asendumine lameepiteeliga Raku surm · Apoptoos- programmeeritud rakkude surm, mis leiab aset spetsiaalsete rakusiseste surmamehhanismide käivitumise kaudu ning kujutab endast raku geneetiliselt determineeritud eneselikvideerumist Apoptoos: tuuma ja tsütoplasma kondenseerumine, raku lagunemine apoptootilisteks kehakesteks. Apoptootiliste kehakeste eliminatsioon naaberrakkude fagotsütoosi teel · Nekroos ehk kärbus - Mitmesuguste kahjustavate tegurite toimel tekkiv rakkude
väikesed rasvkoega täidetud väljasopistised. Pärasoole limaskest moodustab piki- ja ristikurde. ülesanded: lagundamine bakterite abil, bakteriaalne lagundamine, soole sisu kääritamine ja vee ja mineraalsoolade tagasiimendumine, väljaheidete moodustumine 84) Kõhukelme (seinmine sisustamine, kõhukelmeõõs) Kõhukelme on serooskest, mis vooderdab kõhuõõne seinu ja läheb üle siseelunditele. Sisaldab elastseid kiude ja on kaetud ühekihilise lameepiteeliga – mesoteel. Kõhuseina vooderdavat kõhukelmet nim. seinmiseks e. parietaalseks, kõhuõõne elundeid katvat kõhukelmet aga sisusmiseks e. vistseraalseks. Kõhukelmeõõs on parietaalse ja vistseraalse kõhukelme vahele jääv pilujas ruum, mis on täidetud seroosse kõhukelmevedelikuga. 85) Kõhukelme duplikatuurid (kinnistid, suurrasvik) Kõhukelme moodustab duplikatuure, mis esinevad kehas kinnistite, sidemete ja rasvikutena.
Tagumine tupevõlv asub pärasoole ja emaka vahel paikneva Douglase õõne vahetus naabruses, olles eraldatud sellest vaid mõne millimeetri paksuse tupeseina ja selle kõhukelmepoolsel pinnal oleva peritoneaalkattega. Kuna Douglase õõs on kõhukelmeõõne kõige madalam koht, siis valgub sinna vahel haiguslikke eritisi (verd, mäda), mida sealt on võimalik diagnostilisel või ravi eesmärgil tupe tagumise võlvi punkteerimisega eemaldada. Tupe limaskest on kaetud mitmekihilise lameepiteeliga, näärmeid tupe limaskestas ei esine. Tupes leiduv eritis on emakakaelanäärmete sekreedi, irdunud epiteelirakkude ja veresoonte transudaadi segu. Tupe funktsioonis kopulatsiooni- e. paaritumisorganina etendab olulist osa tupe lihaskesta motoorika. Suguühte kõrgpunktis tekkiva ristluu-emaka sidemete ja retraktorlihaste tunduva lühenemisega kaasneb tupe tagumise võlvi süvenemine, mis kindlustab mehe seemnevedeliku jäägitu mahutamise. Mõnel naisel võib tagumine
Joonis 3.28. Naise suguelundid 91 Emakakaela kanali seinad moodustavad selget eritist, millest tekib emakakaela kanalit sulgev limakork. Limakorgi ülesanne on takistada bakterite sissepääsu emakasse, mis on avatud kõhuõõnde. Emakakael avaneb üleval emakaõõnde ja all tupeõõnde. Tupp (vagina) on umbes 7–10 cm pikkune elastsete seintega torujas organ, mis asetseb väikevaagna õõnes kusepõie, kusiti ning pärasoole vahel. Tupe limaskest on kaetud mitmekihilise lameepiteeliga, kortsuline. Tupe lihaskestas on ülekaalus pikisuunalised silelihaskiud, kuid esineb ka ringjaid kiude (silelihas ei ole tahtele alluv), mis koos vaagnapõhja vöötlihastega (tahtele alluv) on võimeline väga jõulisteks kokkutõmmeteks. Tupp lõpeb tupeesikus, kuhu suubub ka kusiti. Naise välised suguelundid: häbemekink (mons pubis), häbe (vulva): – suured ja väikesed häbememokad (labiae) – tupeesik (vestibulum vaginae) – kõdisti (clitoris).
annaabi.ee 
