Lambakasvatuse alused Koostaja: dots. Peep Piirsalu Sheep Production 1 Sisukord 1. Lambakasvatus Eestis ja lambatõud 1.1. Lammaste arvukus, lambakasvatussaaduste tootmine, lambafarmide suurus Eestis 1.2. Lambakasvatuse perspektiivid 1.3. Eestis aretatavad lambatõud, nende jõudlusnäitajad 1.3.1. Eesti tumedapealise ja eesti valgepealise lambatõu väljakujundamise ajalugu. 1.3.2. Eesti maalammas 1.3.3. Eesti tumedapealine lambatõug 1.3.4. Eesti valgepealine lambatõug 1.3.5. Teised Eestis aretatavad lambatõud. 1.3.5.1. Tumedapealised lihalambatõud 1.3.5.2. Valgepealised lihalambatõud 1.4. Lambatõugude klassifikatsioonid 1.4.1. Zooloogiline klassifikatsioon 1.4.2. Klassifikatsioon pea värvuse järgi 1.4.3. Klassifikatsioon aretuspiirkonna järgi 1.4.4. Klassifikatsioon tõugude kasutuse järgi: 1.4.5. Lambatõugude klassifikatsioon tüübi järgi (Horlacher, 1927) 2. Lammaste jõudlus 2.1. Lihajõudlus 2.1.1. ...
Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Äriplaan Loomakasvatus magister 1. kursus Tartu 2015 SISUKORD 1.KOKKUVÕTE 2. ETTEVÕTTE ÜLDANDMED 3. ÄRIIDEE 4. VISIOON, MISSIOON, EESMÄRGID 5. SWOT-analüüs 6. TOODE 7.TURU ANALÜÜS 8. KONKURENTS 9. TURUNDUSPLAAN 10. PERSONAL JA JUHTIMINE 11.FINANTSPLANEERIMINE 12. RISKIANALÜÜS 1. KOKKUVÕTE 2 Minu talu nimi on Terepi talu ja minust saab FIE Maris Pihlapuu. Talu juurde kuulub 25 ha maad ja 30 pealine lambakari. Toodanguks on ettevõttes liha, mida hakatakse müüma Otepää lihatööstusele. Loomad on vabapidamisel,...
Tänu edukale ekspordikorraldamisele kasvas ELaSi liikmete arv 402-ni; lambaliha siseturu hinnad tõusid 10...20%. [Eesti Tõuloomakasvatuse Liit] Allikas: [ Lamba-ja kitsekasvatus liigi ja maakonna järgi, Statistikaamet] Joonis 4. Lambakasvatuse jagunemine maakonniti aastatel 2001- 2005 Erinevate põllukultuuride kasvatamine on Saaremaal kivisema maastiku tõttu keeruline, on kõige rohkem lambaid just Saare maakonnas, moodustades kogu Eesti lambakasvatusest 18,6%. Kõigest 738 lammast on Ida-Virumaal, mis on võrreldes Eesti keskmisega 17% vähem. Aastast 2005 on lambakasvatus suurenenud Jõgeva maakonnas Saare maakonnas 41% ja Järva maakonnas 55% ja muutumatuna on püsinud Valga maakonnas. Senine kitsekasvatuse tase on Eestis küllalt tagasihoidlik. Võib öelda, et Eestis on tegeldud enam üksikute kitsede pidamise kui kitsekasvatuse arendamisega. Sageli on kitsekasvatuse eesmärgiks olnud kitse kui hobilooma pidamine. Enamus kitsedest
kitse. Ja arvestades, et kitsi kasvatas 592 majapidamist teeb see keskmiseks karja suuruseks 6 kitse. Suurem osakaal kitsekasvatuses maakonniti oli Pärnumaal (Joonis 2.) kasvatades umbes 18% kogu Eesti kitsedest ning karjade suurusel Pärnumaa keskmiselt 9 kitsega karjad. (PMS006 2010) 8 2.2 Lamba- ja kitsekasvatus valdaja õiguslik vormi järgi Nii lamba kui kitse kasvatamine Eestis on suuremal osal füüsilise isiku tegevuses, lambakasvatus 68% ja kitsekasvatus 94% ulatuses. Kogu lambakasvatusest on seega 32% ettevõtetel ja kitsekasvatusest ainult 6%. Sellistest arvudest järeldub, et ettevõtted ei suuda sellel turul tegutseda kuna kulud on suured ja tulu on väike. Keskmiselt on ettevõtetel lambakarja suuruseks 194 lammast ja kitsekarja suuruseks 10 kitse. Kui võrrelda seda füüsilise isikuga on vastavad näitajad keskmiselt 33 lammast karjas ja 6 kitse majapidamise kohta. (PMS007 2010) 2.3 Lambakasvatus 2010 aastal õigusliku vormi ja suurusklassi järgi
tootmine nõuab vähe energiat ja selle mõju keskkonnale on väike. Lambavill Lambavilla müüakse villakuna ja seda saab kasutada soojustusmaterjalina siseseintes ja alusplaatides, sarikate vahel ning puitkarkasstarindites. Euroopas toodetav lambavillsoojustus on valmistatud muuks otstarbeks ettenähtud villa jääkide ümbertöötlemisel. See on ka põhjus, miks selle mõju keskkonnale on väike. Euroopa lambavill ei ole tavaliselt pärit intensiivsest lambakasvatusest. Kui lambavill imporditakse Uus-Meremaalt või Austraaliast, tuleb arvesse võtta transpordi mõju keskkonnale ning intensiivsemat lambakasvatust nendes riikides. Lambavillast tooted võivad sisaldada lisandeid, nt boraate ja sünteetilisi tugikiudusid. Kaitsevahenditega töötlemata vill on kerge saak koidele. Lambavilla koikindlaks muutmisel on vaja insektitsiide tavaliselt sulkofurooni, mis on mereorganismidele mürgine. Inimestele need lisandid ohtlikud ei ole.
annaabi.ee 
