(Kukk & Kull, 1997). T. Talvi (2001) andmeil on pärandkoosluste pindala vähenemises peamisteks põhjusteks põllumajanduse kollektiviseerimine, ulatuslik uudismaade rajamine ning heinatööst loobumine, mistõttu pool-looduslikud rohumaad kadusid. Pool-looduslikel kooslustel väikemäletsajaliste pidamine aitab suurendadakoosluste liigilist mitmekesisust ja säilitada need kooslused, mistõttu alates 2001. a on Eesti riik toetanud nende koosluste majandamist ja lambakasvatajatel on võimalik taotleda toetusi koosluste ilme taastamiseks ja säilitamiseks. Toetused Oluliselt on juurde tulnud riigi poolt erinevaid toetusi, mis toetavad lambakasvatust (seotus rohumaade kasutamisega): 1. Keskkonnasõbraliku majandamise toetus (550 kr/ha/aasta, põlluraamat, viljavaheldus, külvikorraplaan, väetusplaan, mullaproovide ja sõnnikuproovide võtmine jne.) 2. Mahepõllumajanduse toetus Rohumaa, mille ha kohta peetakse vähemalt 0,2 ühikule karjatatavaid loomi
T. Talvi (2001) andmeil on pärandkoosluste pindala vähenemises peamisteks põhjusteks põllumajanduse kollektiviseerimine, ulatuslik uudismaade rajamine ning heinatööst loobumine, mistõttu pool-looduslikud rohumaad kadusid. Pool-looduslikel kooslustel väikemäletsajaliste pidamine aitab suurendada koosluste liigilist mitmekesisust ja säilitada need kooslused, mistõttu alates 2001.a. on eesti riik toetanud nende koosluste majandamist ja lambakasvatajatel on võimalik taotleda toetusi koosluste ilme taastamiseks ja säilitamiseks. Lisaks lambalihale saab lambalt ka villa ja nahku. Lambavill annab tööd paljudele inimestele Põhjamaades nii vajalike lambavillaste rõivaste (sokid, kindad, mütsid, kampsunid) valmistamiseks. Enamik toodetud lambavillast kasutatakse praegu käsitöölõngana villast toodete valmistamiseks. Arvame, et lambanahkadest ja lambavillast valmistatud tooteid (vestid, mütsid, kindad) võib tulevikus kasutada Eesti
annaabi.ee 
