portaalveeni vahendusel maksa ja teistesse kudedesse. Seal toimub monosahhariidide arvel rasvhapete, aminohapete ja glükogeeni süntees ning nende kataboolne oksüdatsioon energia saamise eesmärgil. Glükoosi oksüdatsiooni esimene etapp kannab glükolüüsi nime. Glükoos on protsess, kus glükoos oksüdeeritakse püruvaadiks. Hapniku puudusel, näiteks lihastes intensiivse füüsilise koormuse korral, konverteeritakse tekkinud püruvaat laktaadiks ja summaarselt nimetatakse seda protsessi ka anaeroobseks glükolüüsiks. Aeroobsetes tingimustes laktaati kudedes ei moodustu, sest püruvaadist tekib atsetüül-CoA ja NADH regenereerimiseks kasutatakse hingamisahelat. Glükoosi oksüdatsioonil vabanev energia. Aeroobse glükolüüsi protsessis esmalt tarbitakse 2 ATPd glükoosi aktivatsiooniks, hilisemates staadiumites produtseeritakse 4 ATPd ja 2 NADHd. Summaarselt tekib
Fermentatsiooni produkt – alkohol – on organismile toksiline Piimhappeline fermentatsioon – esineb inimeses, teistel imetajatel ja ka nt. piimhappebakteritel Piimahappelise fermentatsiooni produkt – laktaat – on toksiline nii imetajatele kui ka bakteritele Glükolüüsil moodustuv NADH tuleb reoksüdeerida tagasi NAD -ks + 1. Anaeroobsetes tingimustes redutseerib NADH lihastes püruvaadi laktaadiks (homolaktaalne fermentatsioon) 2. Pärmis püruvaat dekarboksüleeritakse, moodustavad CO2 ja atseetaldehüüd, viimane redutseeritakse NADH poolt etanooliks (alkohoolne fermentatsioon) 3. Aeroobse metabolismi korral oksüdeeritakse NADH hingamisahelas, protsess seotakse 2.5 ATP sünteesiga pentoosfosfaadi rada Pentoosfosfaadi (PF) rada leiab aset raku tsütosoolis ning selle käigus toodetakse NADPH ja sünteesitakse pentoos-suhkruid (5C).
22. Vatsaseede lõpp-produktideks on lenduvad rasvhapped. 23. Vatsagaasideks on CO2 ja metaan, lämmastik ja vähesel määral hapnik ja need väljutatakse röhitsuse abil. 24. Tselluloosi seede efektiivsus mäletsejalistel on suurem kui hobusel, sest mäletsejatel on mitmekambriline magu. 25. Lenduvaid rasvhappeid kasutab loom järgmiselt: Atsetaat imendub muutumatult, osaliselt oksüdeeritakse vatsa epiteelis Propionaat- imendub pea täielikult, väike osa muudetakse laktaadiks Butüraat- modifitseeritakse vatsa epiteelis enne imendumist verre beeta-hüdroksübutüraadiks - ketokeha 26. Mäletsemine on vajalik toidu põhjalikumaks peenestamiseks, mikroobide juurdepääsu soodustamiseks. 27. Lindude pugu on söögitorulaiend ja on vajalik toidu reservuaariks, toidu pehmendamiseks. 28. Lindude magu erineb loomade maost selle poolest, et neil on pugu mida loomadel ei ole.
ADP-diks) Fru-1,6-P-i lõhkumine GAP- iks ja DAP-ks ( aldolaas A) DAP-i muundumine GAP-iks (trioosfosfaadi isomeraas) II osa ( metaboolse energia salvestamise faas) 2 GAP-i oksüdeerimine 1,3-BPG- iks ( NAD-GAP dehüdrogenaas) 1,3-BPG-i defosforüleerimine 1-BPG-iks (Mg2+- fosfoglütseraadi kinaas, 2 ADP fosforüleerimine ATP-ks) 1-BPG-i fosforüleerimine BPG-iks (Mg2+-K+ fosfoglütseraadi mutaas) PEP-i muundumine Pyr-iks ( püruvaadi kinaas) Pyr-i muundumine laktaadiks ( laktaasi dehüdrogenaas) Anaeroobse glükolüüsi tähtsus · Asendamatu ATP tootja suurenenud energiavajaduse lõhiajaliseks katmiseks (4-10 minutit) · Skeletilihaste, erütrotsüütide, neerupealiste, testiste rakkude energiavajaduse katmine · Rakkude elujõulisuse toetus hüpoksia korral · Hemoglobiini hapnikusiduvuse regulaatori 2,3-bisfosfoglütseraadi teke) · Neurotoksiliste efektide vältimine (püruvaadi muundumine laktaadiks)
ATP inhibeerib PFK, vähendades afiinsust fruktoos-6-P suhtes b) püruvaadi kinaas - ATP inhibeerib püruvaadi kinaasi ehk siis mida suurem ATP, seda väiksem reaktsiooni kiirus. 6. Nimetage, milline ühend on anaeroobse glükolüüsi reaktsiooniahela nn tinglik lõpp-produkt ja kirjutage selle struktuurivalem. Kirjeldage selle ühendi edasise transformatsiooni võimalikke radu. Anaeroobse glükolüüsi viimaseks etapiks on püruvaadi muutmine laktaadi dehüdrogenaasi vahendusel laktaadiks. 7. Mille poolest erineb püruvaadi anaeroobne metabolism pärmirakus ja inimese lihasrakus. Kirjeldage toimuvaid reaktsioone ja nende produkte. Pärmirakus toimub käärimine, 2etanooli ja 2CO2 . Lihasrakus aktiivselt kontrakteeruvates lihastes, erütrotsüütides ja mõningates mikroorganismides toimub piimhappekäärimine, 2laktaati. 8. Leidke glükolüüsi reaktsiooniahelast etapid, kus toimub ATP süntees. Nimetage
Lactococcus lactis ssp lactis biovar diacetylactis, Leuconostic mesenteroides ssp cremoris Laktobatsillid: Lactobacillus brevis Juuretiste biokeemilisi omadusi: Juuretiste jaotus metabolismi tüübi alusel: 1. Grupp1 obligaatsed homofermentatiivsed bakterid (OHOL) Nn termobakterid (Orla-Jensen) 8 Laktoos metaboliseeritakse 99% laktaadiks Embden Meyerhofi rajas (fruktoosdifosfaadi aldolaas) Pentoose ja glükonaate ei metaboliseerita Lactobacillus lactis ssp lactis Lactobacillus helveticus 2. Grupp2 Fakultatiivsed heterofermentatiivsed bakterid e. Streptobakterid (FHEL) Laktoos metaboliseeritakse Embden Meyerhofi rajas piimhappeks Glükoosi limiteerivatel kontsentratsioonidel võimalik toota äädikhapet, etanooli, formiaati Lactobacillus casei
Tekib Co2 ja H2O. See ei ole spetsiifiline ainult glükoosile. 1 glükoosi molekulist saab 2 püruvaadi molekuli. Hapniku juures olekul saab sellest CO2 ja H2O. Hapniku puudumisel laktaat. Laktaadist lahti saamiseks on vaja see transportida maksa, kus tehakse sellest uuesti püruvaat ja saadetakse uuesti lihastesse. C6H1206 glükoos. Selle poolestamieks, et saada püruvaat on vaja täpselt 10 reaktsiooni. 1. 4.ja 10. On pöördumatud reaktsioonid. Hapnku juures olekul ei redutseeru püruvaat laktaadiks kuna redutseerimiseks vajalik NADH eimineeritakse hingamisaehelas. Püruvaa difundeerub mitokondrsse, kus toimub lõplik oksüdatsioon üle atsetüül-CoA. Glükoüüsi regulatioon Fosfofruktosi kinaas: kinaasi aktiivsus limiteerb kogu raja kiirust. Kinaas allosteerilised inhbiitord on ATP , tsitraat ja H+ ioonid. ATP muutub teatud taseme juures signaaliks, et teda pole enam vaja juurde, toimub küllastatus ning rohkem juurde ei sünteesita. Heksooso kinaas
5. Püruvaadi kinaasi regulatsioon. PÜRUVAADI EDASINE KONVERSIOON 1. Etanooli, laktaadi ja AcCoA moodustumine. Alkohoolse fermentatsiooni korral püruvaat dekarboksüleeritakse atseetaldehüüdiks, mis omakorda redutseeritakse etanooliks. NADH moodustub glükolüüsil (eukarüootse raku tsütosoolis). Anaeroobsetes tingimustes konverteeritakse tagasi NADH NAD+-ks, see toimub samaaegselt püruvaadi konverteerimisega laktaadiks. Glükolüüsi käigus tekib glükoosist kaks 3C molekuli, glütseeraldehüüd-3-fosfaati. Anaeroobsetes tingimustes oksüdeeritakse glütseeraldehüüd-3-fosfaat püruvaadiks. Hapniku puudusel, konverteeritakse püruvaat laktaadiks. Aeroobsetes tingimustes tekib püruvaadist atsetüülCoA. 2. NAD+ retsükleerimine alkohoolse fermentatsiooni ja laktaadi tekkereaktsiooni tulemusel. Koensüümi NAD+ on rakkudes limiteeritud hulgal
13. Kirjeldage organite metaboolset spetsialiseerumist. Organite metaboolsed aktiivsused erinevad sõltuvalt biomolekulide kasutamisest. Ajukoes pole energiavarusid (pidev glükoosiga varustamine) 60% glükoosist kulub ajus. (60-70% sellest Na-K potentsiaali hoidmiseks) Skeletilihastes on 75% glükogeenist. Aktiivses lihases tekib palju püruvaati (Glükolüüsi aktiivsus on palju suurem kui tsitraaditsükli aktiivsus) See muudetakse Laktaadiks või Alaniiniks. Maks toodab viimastest Püruvaati ja edasi Glükoosi. Maksa satuvad enamus imendunud ühendid kehast. Eraldab 65% imendunud glükoosist ja pea kõik monosahhariidid, Säilitatakse Glükogeenina (Glükoosi süntees) Külluse korral viib maks rasvhapped adipotsüütidesse. Nälgimise korral muudab rasvhapped ketokehadeks. Südamelihas töötab peamiselt rasvhappe pealt, täielikult aeroobne (palju mitokondreid)
sobivasse vormi (ATP, NADPH) ja toodab vajalikke metaboliite. Glükoosi oksüdatiivne lõhustumine on glükolüüs (kr.k glykus = magus, lysis = lõhustumine). Sõltuvalt tingimustest on glükoosi oksüdatiivne lõhustumine aga osaline või lõplik: · Osaline lõhustumine toimub hapniku defitsiidi tingimustes (intensiivselt töötavas lihasrakus) ja see on anaeroobne glükolüüs. Selles rajas lõhustub glükoos laktaadiks ehk piimhappeks. · Lõplik lõhustumine (glükoosist tekivad CO2 ja vesi) toimub aeroobsetes tingimustes - aeroobne glükolüüs. Lõhustumiseks peab glükoos sisenema rakku. Glükoosi anaeroobne lõhustumine Glükoosi osaline lõhustumine (anaeroobne glükolüüs) algab glükoosist ja lõpeb laktaadi (piimhappe) kahe molekuli tekkega. Anaeroobse glükolüüsi hormonaalne regulatsioon: Anaeroobse glükolüüsi võtmeensüümide (glükoosi kinaas, fosfofruktoosi kinaas, püruvaadi
toimel? Püruvaat + HSCoA + NAD+ AcCoA + CO2 + NADH Oksüdatiivse karboksüleerimise tagajärjel konverteeritakse püruvaat atsetüül-CoAks, mis on substraadiks tsitraaditsüklis või lipiidide biosünteesis. NADH reoksüdeeritakse NAD+-ks hingamisahela abil Püruvaat siseneb aeroobsetes tingimustes tsitraadi tsüklisse. Atsetüül-CoA (atsetüül koensüüm A) 5. Arvutage ATP teoreetiline saagis glükoosi kataboliseerimisel: a) Anaeroobsetel tingimustel laktaadiks, kui protsessi summaarne G = -196 kJ/mol b) Täielikul aeroobsel oksüdeerimisel CO2-ks ja H2O-ks, kui protsessi summaarne G = -2850 kJ/mol. Pidage silmas, et raku tingimustes ATP sünteesi G = -50 kJ/mol. Millised on ATP praktilised saagised antud protsessides? 6. Heksokinaasi reaktsiooni G0 = -17,6 kJ/mol ja raku tingimustes on G väärtus sellele lähedane. Arvutage, milline on standardtingimustel glükoos-6-fosfaadi ja glükoosi suhe, kui [ATP]:[ADP] = 10:1 7
eksogeenseks 20% (saadakse toiduga) Süsivesikud: *Süsivesikud on toidus esmase tähtsusega! (hästi kättesaadavad, kõrge energeetilise väärtusega, kerge säilitada) *Tagavad 55-60% elutegevuseks vajaminevatest kaloritest. 1g süsivesikuid = 4,1 kcal/17,1kJ *Jagunevad: monosahhariidid e monoosid; oligosahhariidid; polüsahhariidid e polüoosid *Glükolüüsi osaline lõhustumine: glükoos lõhustub→laktaadiks e. piimhappeks (anaeroobne glükolüüs) Lõplik lõhustumine: glükoos→ H2O ja CO2 (aeroobne glükolüüs) Valkude seedimine toimub pepsiini abil. Seedimine algab maos ja põhikoht on peensooles. Rasvade seedimine toimub lipaasi abil. Seedimine toimub peensooles (ainullt piimarasvad maos) Süsivesikute seedimine toimub α amülaasi (suuõõnes) ja ptüaliini(peensooles põhikoht) abil. *Kõhunäärme(pankrease) ensüümid: α amülaas=süsivesikutele; lipaas=rasvadele;
Väljutatakse röhituste abil Kui gaasi tekib rohkem, kui väljutatakse, tekib puhitus e. tümpaania 32. Lenduvate rasvhapete tähtsus mäletsejaliste ainevahetuses. 60-80% loomale vajalikust energiast Enamik LHR imendub vatsas, imendumine vabade hapetena Ühe molekuli LRH imendumisel eritub valendikku üks molekul bikarbonaati Atsetaat imendub muutumatult, osaliselt oksüdeeritakse vatsa epiteelis; Propionaat imendub pea täielikult, väike osa muudetakse laktaadiks Butüraat modifitseeritakse vatsa epiteelis enne imendumist verre beeta- hüdroksübutüraadiks ketokeha 33. Mikrobiaalne seede hobuse jämesooles, tselluloosi seede võrdlus mäletsejalistega. 34. Lindude seedekulgla iseärasused lõuad asendunud nokaga hambad, põsed ja mokad puuduvad söögitoru avar, söögitorulaiendina esineb pugu magu jaotub näärme- ja lihasmaoks soolestik on lühike, esineb 2 umbsoolt
kehamõõtmete suurenemisele. Anaboolsetest protsessidest on ökoloogilist aspekti rõhutades tähtsaim fotosüntees. 6. Kirjeldage püruvaadi (struktuurivalem?) transformatsiooni radu anaeroobses keskkonnas ( millistes rakkudes toimuvad, millised on lõpp-produktid.) Otsustage ja põhjendage, kas neis protsesside püruvaat oksüdeerub või redutseerub. Anaeroobse glükolüüsi viimaseks etapiks on püruvaadi muutmine laktaadi dehüdrogenaasi vahendusel laktaadiks. Toimub lihaskoe rakkudes. Püruvaat redutseerub. 7. TCA tsükkel on aeroobne/anaeroobne (?) reaktsiooniahel, mis leiab aset raku (organell? kompartment?) mitokondri maatriksis ja mille ülesandeks rakus on vabastada suur osa eluks vajalikku energiat ja on mitmete oluliste anabolismireaktsioonide eelduseks. 8. Selgitage: a) milliseid protsesse tähistab termin oksüdatiivne fosforüleerimine
varurasvana. Leiab aset eelkõige rasvkoe rakkudes. Insuliini mõjul sisenevad rakku ka... aminohapped (??????????) Kui vere glükoosisisaldus ähvardab langeda alla normi, hakatakse sünteesima teist kõhunäärme hormooni – glükagooni. Glükagoon tõstab vere glükoosisisalduse taset järgmiste mehhanismide kaudu: 1) Maksas hakkab glükogeenis tekkima glükoos 2) Lihasglükogeen muudetakse algul püruvaadiks ja laktaadiks – need omakorda muudetakse maksas glükoosiks. Seda protsessi, kus püruvaadiks ja laktaadist tekib lõpuks glükoos, nim neoglükogeneesiks (glükoosi teke ka valkudest ja glütseroolist). 3) Intensiivistub lipolüüs (rasvkoe lammutamine) Juhul, kui energiatarve suureneb järsult (nt ohusituatsioonides), siis käivituvad glükagooniga sarnased toimeefektid ka adrenaliini mõjul. Adrenaliin läheb justkui
tekib ATP ja 3-fosfoglütseraat. Sellega on reaktsioon energeetiliselt tasakaalustunud (kulutatud on 2 molekuli ATP-d ja sünteesitud samuti 2 molekuli ATP-d). See fosfaatrühm kantakse fosfoglütseraadi kinaasi toimel üle teisele süsinikule, tekib 2-fosfoglütseraat, millest enolaasi toimel saadakse fosfoenoolpüruvaat. Sellest võtab püruvaadi kinaas ära fosfaatrühma, mille ta seob ADP-ga (tekib ATP) ning fosfoenoolpüruvaadist saab lihtsalt püruvaat. Püruvaat redutseeritakse laktaadiks laktaadi dehüdrogenaasi abil ning samal ajal oksüdeeritakse NADH +H+ ning selle reaktsiooni produkt NAD+ saab osaleda juba järgmise molekuli lagundamisel. Et kogu see pikk jutt kokku võtta toimub glükolüüs peamiselt kolme liiki reaktsioonidena. Esiteks glükoosi süsinikahel lammutatakse, fosfaatrühmad kantakse ühenditelt üle, et produtseerida ATP-d ning sobstraadi molekulidelt võetakse vesinikke ja seotakse need NAD+ abil püruvaadile.
sobivasse vormi (ATP, NADPH) ja toodab vajalikke metaboliite. Glükoosi oksüdatiivne lõhustumine on glükolüüs. See on glükoosi metaboliseerumise keskne protsess. Sõltuvalt tingimustest on glükoosi lõhustumine osaline v. lõplik. Osaline lõhustumine toimub hapniku defitsiidi tingimustes (intensiivselt töötavas lihasrakus, mitokondrite puudumise tõttu erütrotsüütides jne.) ja see on anaeroobne glükolüüs (vt. täpsemalt küsimus 36!). Selles rajas lõhustub glükoos laktaadiks e. piimhappeks. Lõplik lõhustumine (glükoosist tekivad süsihappegaas ja vesi) toimub aeroobsetes tingimustes (aeroobne glükolüüs). Glükogenolüüs on glükogeeni lõhustumine. See on maksa ja lihaste glükogeeni mobiliseerimine. Glükogenolüüsi kesksed momendid on: · ahelate lühendamine (sidemete 1,4 lõhustamine) · hargnemispunktide elimineerimine (sidemete 1,6 lõhustamine) · glükoos-1-P konversioon glükoos-6-P-ks 1. Ahelate lühendamine
Anaeroobse glükolüüsi tinglik lõpp-produkt on püruvaat. Ta pole tõeline lõpp-produkt, sest ta metabolism jätkub. Anaeroobsetes tingimustes jätkub glükolüüsis formeerunud püruvaadi metabolism fermentatsiooni e. käärimisega. 6. HARJUTUSTUND PÜRUVAADI TRANFORMATSIOONID 1. Millised on püruvaadi transformatsiooni võimalikud produktid imetaja rakkudes a) anaeroobsetes tingimustes Redutseerub laktaadiks e. piimhappeks (loomad, mikroorg.-d) või etanooliks (pärmirakud). b) aeroobsetes tingimustes Siseneb tsitraaditsüklisse (TCAsse) atsetüül-CoA vormis , kus lõhustatakse CO2 -ks ja kaasnevalt saadakse NADH, FADH2 ja ATP. 2. Kirjutage püruvaadist piimhappe (laktaadi) moodustumise reaktsiooni võrrand. Nimetage a) kas selles reaktsioonis püruvaat oksüdeerub või taandub (põhjendus?) Taandub, tegemist laktaadi dehüdrogenaasiga. b) milline ensüüm seda reaktsiooni katalüüsib (NB
GLÜKOLÜÜS Glükolüüs ◦ Glükoosi lõhustamisega konventeerib (sobitab) organism glükoosis oleva energia endale sobivasse vormi (ATP, NADPH) ja toodab vajalikke metaboliite. ◦ Sõltuvalt tingimustest on glükoosi oksüdatiivne lõhustumine aga osaline või lõplik: ◦ Osaline lõhustumine toimub hapniku defitsiidi tingimustes (intensiivselt töötavas lihasrakus) ja see on anaeroobne glükolüüs. Selles rajas lõhustub glükoos laktaadiks ehk piimhappeks. ◦ Lõplik lõhustumine (glükoosist tekivad CO2 ja vesi) toimub aeroobsetes tingimustes - aeroobne glükolüüs. ◦ Lõhustumiseks peab glükoos sisenema rakku. MÕISTED Glükoneogenees (glükoosi biosüntees inimorganismis) - on metaboolne rada glükoosi biosünteesiks mittesahhariidsetest eellastest: laktaat, püruvaat, glütserool, glükogeensed aminohapped. Ligikaudu 90% organismi glükoneogeneesist toimub maksas ja 10% neerude koorolluses. Kui
bikarbonaati – vahendatud difusioon Kandjavalk. (VFA anioonid). Oluline: kui vatsas on madal pH, siis tekib rohkem dissotseerumata happeid. Vatsa pH läheb veel rohkem madalamaks, siis epiteelis toodetakse H, HCO3- läheb vatsa (neutralseerib). H liidab endale aniooni ja nii saab happena verre. Teise osa neutraliseerib sülje bikarbonaat. Atsetaat imendub muutumatult, osaliselt oksüdeeritakse vatsa epiteelis; Propionaadist väike osa muudetakse laktaadiks (5%). Laktaat läheb maksa ja tehakse glc. Butüraat muudetakse β-hüdroksübutüraadiks epiteeli läbimisel ja läheb verre nii – ketokeha. Ketoos on kõrgetoodangulise piimakarja üks levinumaid ainevahetushaigusi, mis tekitab suurt majanduslikku kahju, vähendades oluliselt lehmade piimatoodangut, suurendades vajadust lehmi praakida ja põhjustades ka loomade hukkumist. Tekib laktatsiooni 1-2 kuul.Võihappelise silo
keemilised struktuurid on sarnased ja nad toimivad samadele retseptoritele (adrenoretseptoritele). Organismi talitluses leiavad aset järgmised kiired muutused: 2.1. Lihastes ja maksas intensiivistub glükogeenist glükoosi teke (glükogenolüüs), mis võimaldab glükoosi kiiret kasutuselevõttu energia saamiseks. Lihasglükogeeni ei suuda organism vastava fermendi puudumise tõttu lihastes siiski otse glükoosiks muuta, lihasglükogeen muudetakse püruvaadiks ja laktaadiks, mis suunatakse maksa ja muudetakse seal glükoosiks. 2.2. Rasvkoes suureneb triglütseriidide (varurasv) lammutamine glütserooliks ja rasvhapeteks, mis pärast verre suunamist kasutatakse maksa ja kudede poolt ära energia saamiseks. 2.3. Väheneb skeletilihaste väsimus. 2.4. Südame kokkutõmmete sagedus ja löögimaht suurenevad, sellest tulenevalt suureneb südame minutimaht (südamest minutiga väljutatud vere hulk). 2
Tärklis lõhustub lihtsama ehitusega suhkruteks. Edasi liigub toit neelust mööda söögitoru makku, kus jätkub süsivesikute lagunemine. Toidukört liigub kaksteistsõrmiksoolde ning peensoolde, kus lõpeb sahhariidide lagunemine ning imendumine verre. 31. Glükolüüs ja glükogenolüüs, glükogenees ja glükoneogenees. Glükolüüs on glükoosi oksüdatiivne lõhustumine, mis on glükoosi metaboolseerumise keskne protsess. Anaeroobse glükolüüsi korral toimub osaline lõhustumine laktaadiks e piimhappeks tsütoplasmas hapniku defitsiidis, tekib 2 ATP'd. Aeroobse glükolüüsi korral toimub täielik lõhustumine CO2-ks ja veeks mitokondrites aeroobsetes tingimustes, tekib 38 ATP'd. Glükogenolüüs on glükogeeni lõhustumine glükoosiks. Glükogenolüüs lühendab korraga glükogeeni paljusid ahelaid vabastamaks kiiresti rohkelt glükoosijääke (lõhustatakse 1,4 sidemed), hargnemispunktide elimineerimine, mil lõhustatakse 1,6 sidemed ning glükoos-1-P
n-fruktoosiks koos kofaktor NAD'ga (nikotiinamiid adeniin dinukleotiid). Hobuse ja veise seerum kaotab 25% SDH aktiivsusest külmutamisel. glutamaatdehüdrogenaas- (glutamate dehydrogenase-GDH) NAD on kofaktioriks glutamaadi dehüdrogenaasi reaktsioonis, tootmiseks alfa-ketoglutaraati ja ammooniumi. laktaatdehüdrogenaas- (lactate dehüdrogenaas- LDH) Koos kofaktori NAD'ga katalüüsib pöörduva püruvaadi oksidatsiooni r-(f)-laktaadiks. 12. Perikardiit- Perikardiit (percarditis) e. südamepaunapõletik Tavaliselt infektsioosse algupäraga. Veistel tuleb arvesse ka traumajärgselt infitseerunud perikardiit. Põletiku tõttu tekkiv eksudaat võib olla seroosne, mädane, ihhoroosne jne. Eksudaat takistab südame üksikute osade laieneminst diastolis väheneb verega täitumine, langeb löögimaht ja vererõhk. Tekivad venoosse staasi nähud, hingeldus.
Piimhappebakterid on GP, tavaliselt liikumatud, sahharolüütiliselt aktiivsed, kasutavad laktoosi, galaktoosi, sahharoosi, maltoosi, pentoose, mõned ka tärklist ja on sageli anaboolselt defektsed. Aerotolerantsed anaeroobid. Elevad piimas, taimedel, inimese ja loomade limaskestadel. Nende hulgas on ka patogeene (Streptococcus hulgas). Homofermentatiivne piimhappekäärimine suhkrud lagundatakse glükolüüsirajas püruvaadini. Püruvaat redutseeritakse laktaadi dh-ga laktaadiks. Sellega reoksüdeeritakse glükolüüsis moodustunud NADH. Gaase ei teki. ATP saagis on 2 mooli 1 mooli Glc kohta. Kui substraadiks on polüsahhariid (tärklis) 19 või maltoos, siis moodustub 3 ATPd 1 mooli Glc kohta, kuna fosforülaasireaktsioonis vabaneb suhkur juba fosforüülituna ja see sööstab 1 ATP. Homofermentatiivsed bakterid on: Lactobacillus lactis, L.acidophilus, L.casei, L.bulgaricus, L.plantarum, Lactococcus lactis. Enterococcus faecalis, Pedicoccus cerevisiae.
27 Maris Kallus KKS 2010 Süsivesikute aeroobne oksüdatsioon 1. Atsetüül-CoA olemus ja teke püruvaadist (laktaadist), tsitraadi (Krebsi) tsükkel, elektronide transport hingamisahela ensüümide vahendusel : Atsetüül-CoA – juhul kui rakk on hapnikuga piisavalt varustatud, ei ole püruvaadi redutseerimine laktaadiks möödapääsmatult vajalik. Püruvaat trantsporditakse mitokondritesse, kus toimub tema oksüdatiivne dekarboksüülimine. Oksüdatiivse dekarboksüülimise näol on tegemist keeruka keemilise protsessiga, mida katalüüsib ensüümide kompleks püruvaadi dehüdrogenaas. Selle tulemusena vabaneb üks püruvaadi molekuli kuulnud süsiniku aatomitest CO2 koostises, ülejäänud kaks aga liidetakse koensüüm A-ga, mille tulemusena tekib atsetüül CoA.
Fnr tunnetab väliskeskkonna redoks-staatust. [4Fe-4S] 2+ klaster võimaldab siduda kaks Fnr subühikut ja selline kompleks seondub DNA-ga. Hapniku toimel moodustuv [2Fe-2S] 2+ klaster muudab Fnr-i konformatsiooni nii et see ei ole enam võimeline dimeriseeruma. Fnr-i monomeerid DNA-ga ei seondu. Püruvaadist lähtuvaid reaktsioone läbiviivate radade regulatsioon NAD+-seoseline D-laktaadi oksüdoreduktaas (kodeeritud geeni ldhA poolt) katalüüsib püruvaadi redutseerimist D-laktaadiks, kasutades elektrondoonoriks NADH-d. Ldh tase on rakus kõrge madala pH korral. Kõige tugevamalt on rakus kontrollitud püruvaadi-formiaadi lüaasi Pfl ekspressioon. See ensüüm viib püruvaadi atsetüül-CoA ja formiaadiks. Pfl-i kodeerival pfl operonil on 7 promootorit. Bakterite kasvamisel anaeroobsetes või aeroobsetes tingimustes on Pfl-i aktiivsuses täheldatav 15-kordne vahe. Transkriptsiooni aktivatsioonil osalevad nii aktiveeritud Fnr kui ka ArcA fosforüleeritud vorm
lagundatakse heksoos kaheks trioosfosfaadiks fruktoos-bisfosfaadi aldolaasi abil ning laktaadi lagundamisel saadakse saagiseks 2 ATP-d. See on kõige tavalisim glükoosi katabolismirada. Kuid näiteks Acetobacterium xylinum, Lactobacillum (heterofermentatiivsed liigid) ja Leuconostoc spp. lagundavad glükoosi pentoosfosfaadi rajas, kus glükoos muudetakse ksüloosiks, mille fosfoketolaas lagundab atsetüülfosfaadiks ja G3P-ks. G3P konverteeritakse EMP rajas püruvaadiks, mis edasi lagundatakse laktaadiks. Katabolismi saagiseks on 1 ATP- d, laktaat ja etanool. pentoos + 1Pi +1ADP -> laktaat + etanool + 1ATP + 2H2O (NB! järgnev skeem on illustratiivne, seda ei pea peast teadma) 6.2. Oksüdatiivne fosforüülimine Süsivesikute oksüdeerimisega genereeritakse hingamisahelas elektronide edasiandmine läbi mitmete vaheühenditele lõppakseptorini nagu O 2, nitraat või 53 fumaraat
annaabi.ee 
