kohmakus pole lasknud autori mõtestikul alati mõjule pääseda. (Kruus 1995 : 562) Kogud ,,Peipsist mereni" (1930), ,, Maha rahu!"(1932) ja ,,Kaks leeri" (1933, kõik Tartu) pakuvad sotsiaalset luulet, joonistades ilmekaid, detailirikkaid piltluuletusi. Luuletaja on värsistanud motiive Tartu agulitest, ta näitab nii töömehi kui ka ühiskonna rataste vahele jäänuid. Mitmed luuletused paistavad silma oma protestiva paatosega, vabavärss on muutunud lakoonilisemaks ja kõlavaks. (Kruus 1995 : 562) Kogudes ,,Südasuvi" (Tartu 1934) ja ,,Päikese ootel" (Tartu 1935) kajastub 1934.a. riigipöördele järgnenud ,,vaikiv olek", ägedad sotsiaalsed probleemid on taandunud, rohkem on ruumi antud loodusmotiividele ja kohvikumuljetele. (Kruus 1995 : 562) Kogudes ,,Sadamad ja saared" (Tartu 1936) ning ,,Ringkäik" (Tartu 1937) domineerivad koduste mõtiskluste kõrval välisreiside muljeid. Vabadussõda
1996. aasta peapiiskopi aruandes kõneleb peapiiskop oma aruande kirjutamise keerukusest). Alates 24. kirikukogu 7. istungjärgust (november 1994) on kirikukogu protokollid internetis olemas elektroonilisel kujul, varasemad paberkandjal (alates 22. kirikukogu 1. istungjärgust, 12.-13. juuni 1990). Protokollid on väga põhjalikud, kirjalikult on üles märgitud kogu toimuv vestlus ja arutelu. 2000ndatel muutuvad protokollid küll mõnevõrra lakoonilisemaks ja lühemaks, olles mitte enam sõna-sõnalised üleskirjutused vaid pigem konspektid. Protokollid on oma mahult seega väga erinevad mida uuemad, seda lühemad. Nt alates 28. kirikukogu 7. istungjärgust (aprill 2012) teatatakse ainult, et peapiiskop tegi ettekande EELK tegevusaruande kohta, ettekannet enam protokollis ei kajastata, nagu varem on tehtud. Protokollide põhjal jääb mulje, et kirikukogude sisuline töö on muutunud üha efektiivsemaks, produktiivsemaks ja ka sujuvamaks
annaabi.ee 
