"lakkekausi" - 1 õppematerjal

Tõde ja Õigus II Terve tekst

Käis pauk ja koer langes maha, peksis jalgega ja tahtis surra, võimalikult ruttu surra, aga surm ei tulnud. Ütlesin siis peremehele: lase veel kord, muidu... Aga peremees läks koera juurde, lükkas teda jalaga ja, kui koer veel kord oma vanad, töntsid silmad avas ning peremehele otsa vaatas, ütles see: laengust kahju, sureb niisamuti. Mis Te arvate, kas surm inimesega mõnikord ka nõnda talitab nagu see peremees oma vana koeraga? Kas ta ütleb: laengust kahju -- ja laseb oodata, laseb lakkekausi kõrval oodata? Seda tahaksin ma teada. Ramilda. P. S. Teie muidugi ei tea, miks ma surmast seda teada tahan, aga järgmises kirjas seletan kõik. Ehk kui mitte just järgmises, siis järgmise järgmises tingimata, igatahes aga siis, kui saadan Teile oma aadressi. Teie endine R. XXXVI. Kui Indrek sai kirja esimesel korral läbi, tundis ta, nagu poleks tal enam pead otsas ega südant rinnas. Uimase kärbsena liikus ta või soigus päevade kaupa kuski käsipõsikil istudes. Ta