elust lahkunud ning nüüd ei ole enam neid, kes oleks Eestiga füüsiliselt kokku puutunud. Praegused noored on ehk kuulnud ja pilte näinud siinsest maast, kuid kui pole isiklikku lähedust, ei ole kõigel sellel ka tähtsust. Tekib olukord, kus argielu on inglise keelne ja ameerika meelne ning Eesti enam-vähem nagu müüt. Seetõttu ongi asutatud sellised täiendavad koolid, milles toimub õppimine paralleelselt teise õppeasutusega. Esimesed taolised koolid asutati 1949. aastal Lakewoodis ja Seabrookis ning 1950. aatsal Bostonis, New Yorgis ja Los Angeleses. Eesti täienduskoolide nimekiri USA-s: · New Yorgi Eesti Kool · Conneticuti Eesti Kool · Baltimore'i Eesti Kool · Los Angelese Eesti Täienduskool · Lakewoodi Eesti Kool · Chicago Eesti Kool · Albany-Schenectady Eesti kool · San Francisco Eesti kool Baltimore'i Eesti Kool Baltimore Eesti Kool asutati aastal 1955 järgnevate organisatsioonide täieliku
Eesti NSV MN j.a. Kehakultuuri- ja Spordikomitee esimeheks kinnitati Boris Tolbast. Taas alustati Eesti parima sportlase valimist. Esimeseks valituks osutus kergejõustiklane Feliks Pirts. Suleti Tallinna Kehakultuuritehnikum. Kehakultuurikaadrit hakati ette valmistama Tallinna Pedagoogilises Instituudis. Avati "Kalevi" Keskstaadion Tallinnas. Avati Tartu Riikliku Ülikooli staadion. Moodustati Eesti NSV Koolide Kehakultuurikollektiivide Koondis "Noorus". Lakewoodis toimusid I Eesti Mängud USA-s 1956 VSÜ "Kolhoosnik" reorganiseeriti kõiki maakehakultuurikollektiive ühendavaks spordiühinguks "Jõud". NSVL alustati rahvaste spartakiaadide korraldamist, Eesti sai VI koha. TRÜ-s avati aspirantuur kehakultuuri alal. Esimese eestlasena sai NSV Liidu teeneliseks treeneriks Edgar Puusepp 1957 Eesti NSV-s hakati korraldama kehakultuurialaseid teaduskonverentse. Toimus esimene sõjajärgne Eesti-Soome maavõistlus kergejõustikus