algusega. Mõni sekund vaikimist annab aega kuulajail teiega harjuda ja teil ennast koguda. Oluline on, millise mulje te esimeste lausetega kuulajale jätate. Oluline on, et ei tohi ennast ja kuulajaid vastandada, tuleb olla "ühel pool barrikaadi". Ettekande ajal peaks vaatama kuulajatele otsa ja kehahoiak peaks olema vaba, sundimatu, kuid mitte lõtv ja lohakas. Vältida tuleks igasuguseid põhjendamatuid, harjumuslikke liigutusi, nagu käte laiutamist, näpu vibutamist, sõrmedega trummeldamist, kandadel õõtsumist, juuste silumist jne. Ettekandja riietus peaks olema lihtne ja puhas, et mitte tähelepanu ettekandelt kõrvale juhtida. 4 Kõiki neid punkte silmas pidades, tuleb ettekanne piisavalt sisukas, läbi mõeldud ning kuulajaile hea ning põnev jälgida. 5
Naisega kaasneb hurmav salapärasus, kurbus, üksindus. Ta justkui läbipaistev nägu on mask armastuse kohta, mida ta kunagi ei saanud, ta oli justkui tarbetu. Francesca suri ju kahekümne viie aastaselt, olles viljatu. Käteasendit on hiljem oma töödes kasutanud mitmed kunstnikud, selget sarnasust võib näha Raffaeli "Giacondaga". Leonardo selliks olemise ajal avaldati Firenzes uus seadus, mis "piiras moodidega liialdamist, matuste ja pidusöömingutega laiutamist." Ent ka mehed meigivad ennast ja pidusöömingud on endiselt laiad. Palju tegeldi armastusega, eeskätt peeti lugu sensuaalsest armastusest, mis aga kunagi ei olnud abieludes. Naised petsid oma mehi, ka vaimulikud petsid ning üldlevinud arvamus oli:"Ikkagi on parem enne midagi teha ja siis kahetseda, kui tegemata jätta ja samuti kahetseda. Kui avaneb võimalus, tuleb seda ära kasutada." Eriti paelus siin loo salajasus. Ent varsti sai selline teguviis õpetuse
Kirjanikule, kellel nii kodus kui ka kutsetöös kogu elu vältel oli tegemist suure lasteperega, olid enesestki mõista omased maalapse mõtted, meeleolud ja huvid. Pidevalt laste mängu- ja kujutlusmaailmast osa saades on ta seda omalt poolt rikastanud uute tähelepanekute, meeleolude ja fantaasiakildudega. Kui võrrelda J. Oro lasteluulet tema kaasaeglaste K. E. Söödi ja E. Enno loominguga, siis näib ,,Hiir rätsepaks" autoril olevat võib-olla vähem lapsepärast laiutamist ning riimimisrõõmu; see-eest aga iseloomustab antud värsikogu laiem ainevald, mitmekesisem tundeskaala ning vastavus avaramatele vanusepiiridele -- esimesi sõnu hääldavast mudilasest kuni täiseale läheneva kooliõpilaseni. Koostaja