II siis leiavad nad sagedast kasutust ka laeva asukoha ja kompassiõiendi määramisel, W N HORISONT E rääkimata õppeotstarbelisest kasutusest. Joonis 19 näivaks ööpäevaseks liikumiseks. Joonisel 19 on kujutatud Suure Vankri tähtkuju ja Põhjanaela ööpäevast liikumist umbes laiuskraadilt 50°N vaadatuna. Suur Vanker on põhjataevas kõige paremini äratuntav tähtkuju ja Põhjanaelal on taevakehade hulgas eriline koht, kuna ta asub universumi poolusele väga lähedal (90° 1°). Asendis I on Suur Vanker oma ööpäevase liikumise äärmises läänepoolses punktis ja jätkab liikumist mööda ringi SE suunas, Põhjanael aga liigub mööda 1-kraadise raadiusega ringi NW suunas.Kuue tunni pärast (veerand ööpäevast) on Suur Vanker jõudnud oma alumisse
o Coriolise jõud kallutab põhjapoolkeral liikumist kiiruse suunast paremale, Coriolise kiirenduse suurus vektorkorrutise valemi järgi on V 2 sin = V f . V- keha kiirus, f- Coriolise parameeter (konspekt III, lk 42 tabel). o Maa pöörlemise nurkkiirus (täheööpäeva järgi): = 7,29 (). o Foucault´pendel on võnkuv pendel, mis säilitab oma võnketasandi ka siis, kui tema kinnituskoht pöördub. Maapind pöördub pendli alt ära. o Passaat aastaringselt ca 25° laiuskraadilt ekvaatori poole puhuv püsiva suuna ja kiirusega niiske jahe tuul, põhjapoolkera passaadid suunatud edelasse, lõunapoolkera passaadid loodesse. Kõrgemal antipassaadid. Vaikusevöönd (doldrums) ekvaatori juures; Coriolise jõud on tühine; soe, niiske õhk tõuseb ja kondenseerub pilvedeks. Vaikusevöönd (horse latitudes); 30° laiuskraadidel; õhk laskub, ilm on pidevalt soe ja kuiv.
võrdsed. Piirkonniti on kiirgusbilansid erinevad. Palavvöös on soojenemine suures ülekaalus, polaaraladel toimub tugev jahtumine. Õhu liikumine ja hoovused ühtlustavad Maa temperatuuri. Konkreetses kohas maapinnale langeva päikesekiirguse hulk sõltub koha geograafilisest laiusest (Päikese kõrgusest horisondil, öö ja päeva pikkusest), pilvisusest, aluspinna omadustest. Passaadid - aastaringselt 25. 30. laiuskraadilt ekvaatori poole puhuv püsiva suuna ja kiirusega niiske jahe tuul, põhjapoolkera passaadid suunatudedelasse, lõunapoolkera passaadid loodesse. Ekvaatori juures tõuseb soojenenud õhk üles ja valgub pooluste poole. Atmosfääri alumises kihis asendab seda jahedam õhk kõrgematelt laiustelt. Coriolise jõu mõjul kaldub see jahedam õhk põhjapoolkeral paremale, lõunapoolkeral vasakule. Põhjapoolkera passaadid puhuvad kirdest, lõunapoolkera passaadid kagust. Tsüklon- madalõhurõhk
Tuul puhub seal enamasti itta- põhjapool enam kirdest ja lõunas kagust. Asja muudavad keerulisemaks mussoonid. Mussoon on ulatuslik õhuvoolude süsteem, mille korral tuule suund muutub sessoonselt vastupidiseks. Nad tekivad suurte mandrite äärealadel maismaa ja vee erinevast soojenemisest ja jahtumisest. ( Lõuna Aasias ntx puhub tuul suvel ookeanilt mandrile, tuues kaasa niiskust ja sadu, talvel aga mandrilt ookeanile- põuaperiood. (Passaadid-püsivad tuuled, puhuvad 30-ndatel laiuskraadilt ekvaatori poole, sest ekvaatoril on madalrõhuala). Mussoonid tekivad maismaa ja veekogu erinevast soojenemisest ja jahtumisest 19. Tsüklon-Tsükloni eesosas(idaosas) valitsevad kagu- ja lõunatuuled, mis toovad sooja õhku. Seega on tsükloni idapoolsemas osas ilm soe. Tsükloni tagalas valitsevad tuuled loodest ja põhjast, mis muudavad ilma külmaks. Tsükloni lõunapoolsest osast käib alguses üle soe front ja seejärel külm front. Mõlemaga kaasnevad sademed
annaabi.ee 
