"laisatoimelise" - 1 õppematerjal

Tammsaare ja Gailit elulugu

segunevalt teineteisesse. Kirjanikule omane skeptiline vankuvus puhtate tõdede olemasolu tunnustamisel näib peegelduvat isegi ta tüübistiku suunamisel ühele või teisele poole täiesti. Sellest hulk kujusid, mille humoristlikkus tõestub ainult tükati. Kõige puhtamal kujul leiame realistlikke, õnnestunud lepliku huumoriga käsiteldud kujusid ta kõige varasemas loomingus. Umbes nagu Kitzberg läheneb ta tegelastele sooja sümpaatiaga jutus ,,Kuresaare vanad", kus laisatoimelise vanamehe ja ta käreda, tülitseva eide abieluline kooskõla manifesteerub liigutavalt alles nende peaaegu üheaegses surmas (liigutav huumor). Isegi jutus ,,Kaks paari ja üksainus" kroonib tillukese ühiskonnagrupi jämedatoimelist argielurähklemist lahkukolimispäeva leplik vaim. Järgnevad karakterkoomika suhtes võrdlemisi indiferentsete psühholoogiliste novellide rida ja tõsiselt peetud meistripala ,,Kõrboja peremees". Siis aga