fotoefekti olemust ja esitada fotoefekti teooria põhivalemina ehk sõnades h f = A+ 2 metalli pinnale langeva footoni energia h·f kulub elektroni väljalöömise tööks A ja m v2 sellele elektronile kineetilise energia 2 andmiseks. Meenutame, et 1889 valitses täielikult laineoptika, aga laineoptikaga pole põhimõtteliselt võimalik fotoefekti kui kvantoptika nähtust selgitada. Ka elektron ei olnud siis veel teada (avastati 1897). Väljumistöö. Elektronil endal ei ole metallis energiat piisavalt, et väljuda metallist, sest väljumiskohal tekib ju kohe laengu ülejääk, millega tõmmatakse elektron tagasi. Kui aga elektron saab metalli pinnal energiat sinna langevalt footonilt, siis ta võib sealt lahkuda. Footon teebki sel juhul väljumistöö A. Fotoefekti punapiir
Alles 1905 õnnestus Albert Einsteinil selgitada fotoefekti olemust m v2 ja esitada fotoefekti teooria põhivalemina h f = A + ehk sõnades metalli pinnale langeva 2 footoni energia h·f kulub elektroni väljalöömise tööks A ja sellele elektronile kineetilise energia m v2 andmiseks. Meenutame, et 1889 valitses täielikult laineoptika, aga laineoptikaga pole 2 põhimõtteliselt võimalik fotoefekti kui kvantoptika nähtust selgitada. Ka elektron ei olnud siis veel teada (avastati 1897). Väljumistöö. Elektronil endal ei ole metallis energiat piisavalt, et väljuda metallist, sest väljumiskohal tekib ju kohe laengu ülejääk, millega tõmmatakse elektron tagasi. Kui aga elektron saab metalli pinnal energiat sinna langevalt footonilt, siis ta võib sealt lahkuda. Footon teebki sel juhul väljumistöö A. Fotoefekti punapiir
Alles 1905 õnnestus Albert Einsteinil selgitada fotoefekti olemust m v2 ja esitada fotoefekti teooria põhivalemina h f = A + ehk sõnades metalli pinnale langeva 2 footoni energia h·f kulub elektroni väljalöömise tööks A ja sellele elektronile kineetilise energia m v2 andmiseks. Meenutame, et 1889 valitses täielikult laineoptika, aga laineoptikaga pole 2 põhimõtteliselt võimalik fotoefekti kui kvantoptika nähtust selgitada. Ka elektron ei olnud siis veel teada (avastati 1897). Väljumistöö. Elektronil endal ei ole metallis energiat piisavalt, et väljuda metallist, sest väljumiskohal tekib ju kohe laengu ülejääk, millega tõmmatakse elektron tagasi. Kui aga elektron saab metalli pinnal energiat sinna langevalt footonilt, siis ta võib sealt lahkuda. Footon teebki sel juhul väljumistöö A. Fotoefekti punapiir
annaabi.ee 
