· Iga aatom võib püsivalt eksisteerida kindlate energiatega statsionaarsetes olekutes. Statsionaarses olekus aatom ei kiirga ega neela valgust (energiat) · Üleminekul ühest stats.olekust teise, aatom kas kiirgab või neelab energiat kindlate energiaportsjonite ehk kvantide kaupa. 6) Valguse laineloomus selgus interferentsi-ja difraktsiooninähtustest. Valguslainete olemasolu tõendavad nähtavad vööndid, mis tekivad interferentsikaitseis ühtuvate laineharjade ja -nõgude vastastikuse kustutamise ja teisal laineharjade liitumise tulemusena. Kui ilmub interferents, peab olema ka difraktsioon. 7) Lainetamine on m,illegi perioodiline muutumine ajas ja ruumis. Kaksikpilu katses vähendati elekt.kimbu tihedust niivõrd, et elektronid läbisid pilusid ühe kaupa. Piltidest võib välja lugeda: · See, et iga tabamus annab täpikese, näitab, et elektron ei moondu laineks, vaid jab ikkagi osakeseks, mis langeb mingisse plaadipunkti
1861 Sagedus Sagedus on sündmuste (füüsikas enamasti võngete, impulsside vmt) arv ajaühikus. Füüsikas mõõdetakse sagedust hertsides: 1 võnge sekundis on 1 herts (Hz). Lainepikkus Lainepikkuseks nimetatakse füüsikas kaugust kahe teineteisele lähima, samas faasis võnkuva punkti vahel. Tavaliselt tähistatakse lainepikkust kreeka tähega ´lambda´ (). Lainepikkuse seos sagedusega Lainepikkus on pöördvõrdeline sagedusega , laineharjade arvuga, mis läbib mingit ruumipunkti ajaühikus. Suhe väljendub järgmiselt: Heinrich Rudolf Hertz Heinrich Rudolf Hertz oli saksa füüsik Esimene füüsik, kes tuli toime elektromagnetlainete tekitamisega, registreerimisega Elektromagnetlainete tekitamine Elektromagnetvõnkumise tekitamiseks on vajalik suletud võnkering Ruumis lainena leviva võnkumise saamiseks tuleb kasutada avatud võnkeringi Elektromagnetlainete tekkimist nim ka nende
Seisulaine on laine, mille korral võnkumiste energia levikut ei toimu. Seisulaine tekib juhul, kui laineid juhtiva keha otsale lähenev laine ning otsalt tagasi peegeldunud laine tugevdavad teineteist interferentsil. Spekter- kus see tähendas värvuste skaalat, mida vaadeldi, kui valge valgus oli prismat läbides murdunud. Tõestavad elektronide lainelisi omadusi-valguslainete olemasolu tõestavad nähtavad vöödid, mis tekivad interferentsi katses laineharjade ja nõgude vastastikuse liitumise tulemusena. Tunneliefekt- 0-st suurem tõenäosus leida osakest teisel pool barjääri ka siis, kui tema energia ei küüni potentsiaalibarjääri kõrguseni.Difraktsion- lainete kandumine varju piirkonda, mida väiksem ava või tõke, seda rohkem valguslained kanduvad varju piirkonda. Varju piirkonnas võivad lained liituda mitmeti: tugevdada või nõrgendada teineteist.Interf: Valguslainete liitumist,
Elektromagnetlaine Hertzi avatud võnkering. Kõik elektomagnetlained levivad kiirusega: D=3x10(astmel 8) m/s (Valguse liikumine) Elektromagnetlaine on ristlaine. Elektromagnetväljad jaotatakse sageduse järgi. 440Hz ajaühikus tehtav võngete arv. Sagedus-f Lainepikkus l (lambda) naaber- Laineharjade vahekaugus. Ühik 1m Laineliikumise kiirus C=lxf Helilainet annab edasi õhus olevad molekulid, mis pannakse võnkuma. Merelaine levib vee ja õhu olemasolul, mis paneb vee liikuma. Elektromagnetlaine on ainuke laine, mis levib tühjas ruumis. Elektromagnetlained vahelduvvool 10(kuubis) Hz tekitab lihtsalt generaator (tegelevad elektrikud) raadiolained kuni 10(astmel 12) Hz (tekitab elektron generaator) -raadiolaine ülemine osa ots on mikrolained (teevad toidu soojaks)
ja selle magnetvälja muutus kutsub elektromagnetilise induktsiooni teel esile elektrivälja muutumise naaberpunktis. 2. elektromagnetväli liigub ruumis lainena algse elektrivälja muutusega ristuvas suunas. Elektriväli ja magnetväli on laines omavahel risti ja nad mõlemad on ka risti laine levimissuunaga. Elektromagnetlaine on ristlaine. 3. Elektromagnetlainete toime sõltub lainete sagedusest f ehk ajaühikus toimuvate võngete arvust. Samas sõltub see ka lainepikkusest λ ehk naaber-laineharjade vahekaugusest. Elektromagnetlaine üleminekul ühest keskkonnast teise võib laine kiirus muutuda. See kutsub esile ka lainepikkuse muutumise, kuid laine sagedus sealjuures ei muutu kunagi. 4. Elektromagnetlaine skaala lainealad: madalsageduslained, raadiolained, optiline kiirgus, röntgenkiirgus, gammakiirgus. 5. M: Vahelduvvool, mille lained levivad elektrijuhtides. Vaakumis või dielektrikus on vastava elektromagnetvälja energia ja seega ka lainete intensiivsus tühiselt väikesed
Ühikuks 1 Hz või s-1 . Periood-aeg, mil keha sooritab ühe täisvõnke. Ühik 1s 3. Faas-ehk võnkefaas on võnkeperioodi iseloomustav suurus, tsüklilise võnkeprotsessi hetkeseisund. Faasinihe-näitab, mitu faasi on möödas algfaasist. Algfaas-liikumise algus, n. harmoonilise võnkumise algfaas on t=0. 4. Sageduse ja lainepikkuse seotus: c=f, kus c-valgusekiirus. Lainepikkus on pöördvõrdeline sagedusega f, laineharjade arvuga, mis läbib mingit ruumipunkti ajaühikus. 5. Samasihiliste võnkumiste liitmine: x1=a1cos(0t+1) tan=(a1sin1+a2sin2)/( a1cos1+a2cos2) x2=a2cos(0t+2) Harmooniliste samasihiliste võnkumiste liitmine taandub vektorite liitmise operatsioonile. Kui liidetavate võnkumiste faasivahe on 0 on resultantvõnkumise amplituud võrdne kahe liidetava võnkumise amplituudide summaga. Kui faasivahe on ± (vastasfaasis olevad võnkumised), siis on resultantvõnkumise amplituud Ia1-a2I
Millest sõltub elektromagnetlainete toime? Lk. 75 Elektromagnetlainete toime sõltub lainete sagedusest ja lainepikkusest. 10. -Missugune on kiirus ja energia pendli tasakaaluasendis? 11. -Mis on elektromagnetväli? Lk. 71Elektromagnetväli on elektri ja magnetjõude vahendav ühtne väli. 12. -Mis on elektromagnetlaine? Lk. 72 Elektromagnetlaine on elektri- või magnetvälja muutuse levik ruumis. Ta on ristlaine 13. Mis on lainepikkus? Tähis. Valem. Lk.75 Lainepikkus on naaber-laineharjade vahekaugus. Tähis lambda . 14. -Mis oli Maxwelli jaoks magnetväli? Lk Elektrivälja muutus. 15. Kuidas tekib elektri-või magnetvälja muutus ruumis? Kuidas see levib? Elektrivälja muutumine ühes punktis, mis põhjustab muutuva magnetvälja ja selle magnetvälja muutus kutsub esile elektrivälja muutuse naaberpunktis Igasugune elektri- või magnetvälja muutus levib ruumis lainena. 16. Kes oli James Maxwell? Inglise füüsik 17. Mis on elektrivälja energia
keha puhul ühe ringi tegemiseks, pöördliikumisel ühe täispöörde tegemiseks. Tähis: T Ühik: 1 s (sekund) Periood on pöördvõrdeline sagedusega: kus · T on periood · f on sagedus. Sagedus on sündmuste (füüsikas enamasti võngete, impulsside vmt) arv ajaühikus. Füüsikas mõõdetakse sagedust hertsides: 1 võnge sekundis on 1 herts (Hz). Seos lainepikkusega Lainepikkus on pöördvõrdeline sagedusega , laineharjade arvuga, mis läbib mingit ruumipunkti ajaühikus. Sagedus võrdub laine levimiskiiruse ja lainepikkuse jagatisega. Kui tegemist on elektromagnetilise kiirgusega vaakumis, on kiiruseks valguse kiirus . Helilainete puhul on selleks heli kiirus õhus (umbes 330 m/s). Suhe väljendub järgmiselt: kus on helilaine või elektromagnetlaine pikkus on laine levimiskiirus, ja on lainetuse sagedus ühikus 1 s-1 = 1 Hz. Kontrolltöö nr.10.: mehaanilised lained
või paluda kõrvalist abi. Ohud tormiga, ohutud võtted ■Suur laine (eriti pärilaine) peatab laeva, keerab ümber poordi või isegi üle täävi. ■Laineharjale jõudes ja laskudes hoida laev 90° nurga all laine frondiga. ■Murdunud laine ületamine on ohutum . ■Vastulaine korral väike diferent ahtrisse, kui vöör pole liiga kerge (muidu lainele tõusul kuuletub halvasti). ■Tagasipööre sooritada laineharjade vahel. ■Hoiduda madalast veest. Küljega vastu lainet Suur kreen, esemete vallandumine, ümber paiskumine. Risti laineharjaga Laineharjal võib kaotada püstuvuse, kui kauaks sinna püsima jääda, kui laev on kerge. Sõit ahtrilaines Ohtlik siis, kui laine kiirus on võrdne või peaaegu võrdne laeva kiirusega. Randumine tormiga ■Triivankur ahtrist vette. ■Sõita laine merepoolse nõlva peal, kuni laine murdub.
tuntud Polli Aiandus Instituut. Kõrgustiku lõunaosa lõbib kaarjalt Õhne ürgorg (94km), mis algab kõrgustiku suurimast veekogust Veisjärvest (ligi 480 ha). Õhne jõgi suubub Võrtsjärve. Kõrgustikule iseloomulikud suurepinnalised moreenitasandikud on lainjad, nende 2- 3°-sed maapinna kalded on põhjustatud moreeni ebaühtlasest paksusest ja aluspinna ebatasasustest. Enamasti on 2-4m kõrgused ,,lained" orienteeritud liustikujää liikumise suunas. Peale lõunasihiliste laineharjade on kõrgustiku loodeosas Suure-Jaani ja idanõlval Tarvastu, Riidaja, Leebiku ning Suislepa ümbruses jää voolinud moreenist madalaid voori. Maastikupildis need 8-10 m kõrged ja vaevalt kilomeetripikkused laugenõlvalised põllustatud künnised eriti pilku ei köida. Nad asuvad üksteisest eemal ja nende vahel ei ole nii selgepiirilisi märgi nõgusid nagu Vooremaal. Ivar Arold ,,Eesti Maastikud" Tartu Ülikooli kirjastus 2005, lk 220-221
1.Igasugune elektrivälja ja magnetvälja muutus levib ruumis lainena, mida nimetatakse elektromagnetlaineks. 2.Muutuv elektriväli tekitab alati muutuva magnetvälja ja vastupidi. 3.Elektriväli ja magnetväli on omavahel elektromagnetlaines risti. 4.Elektromagnetlainete toime sõltub lainete sagedusest ehk ajaühikus toimuvate võngete arvust. 5.Kuidas on seotud omavahel sagedus, laine kiirus ja lainepikkus (valem?) Samas sõltub see ka lainepikkusest ehk naaber-laineharjade vahekaugusest. Nende kahe suuruse seos tuleneb ühtlase liikumise kiiruse valemist . Teepikkuseks s on laine korral lainepikkus , mille läbimiseks kuluv aeg on võnkeperiood . Perioodi pöördväärtus on aga sagedus . Seega laine levimiskiirus on lainepikkuse ja sageduse korrutis. Kui tegemist on elektromagnetlainetega vaakumis, siis asendub valguse kiirusega vaakumis ning lainepikkuse all tuleb mõista lainepikkust vaakumis, niisiis
Laineid tekitab tuul, nende kõrgus oleneb tuulele avatud veevälja ulatusest. Läänemere lained on suhteliselt väikesed, eriti lahtedes. Kõige suurem on lainetus Läänemere avaosa süvaveelistes piirkondades; seal ulatub lainete kõrgus 3-4, tugeva tormi korral isegi 5-6 meetrini. Lahtedes on lainete kõrgus harilikult 1-2 meetrit kuid pikaajaliste tugevate lääne- ja edelatuulte korral võivad lained olla ka suuremad. Kujult on Läänemere lained järsud. Lainete pikkus, s. o. laineharjade vaheline kaugus, on Läänemeres 30-40 m. Sügavusel, mis võrdub poolega laine pikkusest, muutub lainetuse mõju tühiseks. 7 Taimkate horisontaalse leviku seisukohalt on suur tähtsus sellel, kas kasvukoht on lainetusele avatud või lainete eest varjatud. Olulised on ka põhjakatte tüüp ja kasvupinna püsivus. Tugeva lainetusega piirkondades ei kinnistu taimkate pehmetel
Laine kõrgus (wave height) on laineharja ja lainepõhja kõrguste vahe (NB! See ei ole amplituud!) Laine amplituud (amplitude) iseloomustab veepinna nihkumist tasakaaluasendi suhtes. Laine pikkus L (wave lenght) on vahemaa kahe järjestikuse laineharja vahel. Laine periood T (period) on ajavahemik, mille jooksul liigub lainehari edasi ühe lainepikkuse võrra Laine sagedus 1/T (frequency) on perioodi pöördväärtus või mingit punkti läbivate laineharjade arv ajaühikus. Sageli kasutatakse ring- või nurksagedust ω = 2π/T. Laine kalle (steepness) αo = laine kõrgus/laine pikkus. Laine levimiskiirus c = L/T on vahemaa, mida lainehari läbib ühe sekundiga oma levimissuunas, mõõtühik m/s laine kiirus = laine pikkus / periood Enimkasutatav lainekõrguse iseloomustaja on oluline lainekõrgus (significant wave height) Hs Oluline lainekõrgus √2 ≈ 1,4 korga suurem ruutkeskmisest lainekõrgusest
Optika Laineoptika valgus kui elektromagnetlaine nähtav valgus on elektromagnetlaine lainepikkuste vahemikus 760nm kuni 380nm. elektromagnetlainete skaala madalsageduslained, raadiolained, infravalgus, nähtavvalgus, ultravalgus, röngtenkiirgus, gammakiirgus, kosmiline gammakiirgus. lainefront - piir, kuhu on keskonna häiritus laine näol jõudnud. lainepikkus vähim vahekaugus kahe samas taktis võnkuva laine punkti vahel (nt laineharjade vahel) sagedus näitab mitu võnget teeb laine ajaühikus periood ühe võnke tegemiseks kuluv aeg. faas pöördenurk, mille keha on võnkumisel läbinud. valguse interferents kahe laine liitumine, mille tulemusena erinevais ruumi punktides võnkumised tugevdavad või nõrgendavad teineteist. koherentsus kahe laine lainepikkus on sama ja nende faaside suhe on ajas muutumatu. valguse difraktsioon nähtus, kus valguslained painduvad tõkete taha. Valguse ja aine vastastikmõju
Laineid tekitab tuul, nende kõrgus oleneb tuulele avatud veevälja ulatusest. Läänemere lained on suhteliselt väikesed, eriti lahtedes. Kõige suurem on lainetus Läänemere avaosa süvaveelistes piirkondades; seal ulatub lainete kõrgus 3-4, tugeva tormi korral isegi 5-6 meetrini. Lahtedes on lainete kõrgus harilikult 1-2 meetrit kuid pikaajaliste tugevate lääne- ja edelatuulte korral võivad lained olla ka suuremad. Kujult on Läänemere lained järsud. Lainete pikkus, s. o. laineharjade vaheline kaugus, on Läänemeres 30-40 m. Sügavusel, mis võrdub poolega laine pikkusest, muutub lainetuse mõju tühiseks. Taimkate horisontaalse leviku seisukohalt on suur tähtsus sellel, kas kasvukoht on lainetusele avatud või lainete eest varjatud. Olulised on ka põhjakatte tüüp ja kasvupinna püsivus. Tugeva lainetusega piirkondades ei kinnistu taimkate pehmetel ja liikuvatel põhjadel (liival, savil), ka peenekivine ja klibune põhi on taimedeta. Isegi
või paremale pöörata. 8. Kirjelda heli olemust ja omadusi. Millist helikõrguste vahemikku suudab inimkõrv eristada? (Hz) Helilained – (õhus leiduvate) molekulide süstemaatiline võnkumine. Omadused: Amplituud - helilaine kõrgus, helilaine surve. Heli valjus, intensiivsus Lainepikkus - helilaine/surve ajaline kestus. Keerukus – helilainete kuju (tämber). Sagedus – laineharjade arv sekundis. Heli kõrgus < 20 Hz infrahelid 20 – 20 000 Hz (inimkõrva kuulmisvahemik) > 20 000 Hz ultrahelid 9. Mida detsibellides mõõdetakse? Helilaine amplituud (detsibellid) 10. Kirjelda tasakaalumeele toimemehhanisme ning seoseid nägemismeelega. Tasakaalumeel annab meile märku meie pea liikumisest, mis võib tuleneda kas tahtlikest liigutustest või hoopis välisest jõust. Aitab meil aru saada kus on üleval ja kus all, ütleb meile,
Kui pika aja möödudes on hälve 7.1 cm? 28. Sumbumatult võnkuva pillikeele mingi punkti amplituud on 1 mm, võnkumise sagedus 1 kHz. Kui pika tee läbib see punkt 2 sekundi jooksul? LAINED 29. Helilaine kiirus oleneb temperatuurist ja 20ºC juures on see 344 m/s. Milline on lainepikkus, kui sagedus on 262 Hz? 30. Kalamees märkab, et ta paat kõigub üles-alla, liikudes 2.5 s jooksul kõrgeimast punktist madalaimasse, kusjuures kõrguste vahe on 0.62 m. Laineharjade vahe on 6.0 m. (a) Kui kiiresti lained levivad? (b) Kui suur on laine amplituud? JÕUD 31. Baaridaam annab ketsupipudelile, mille mass on 0.45 kg, müksu, nii et see libiseb piki letti hamburgerisööja ette. Pudeli kiirus vabanemise hetkel on 2.8 m/s. Pudel peatub 1.0 m kaugusel baaridaami käest. Kui suur on hõõrdejõud, mis sunnib pudeli peatuma? 32. Hokilitter massiga 0.160 kg on paigal horisontaalsel hõõrdevabal pinnal. Hetkel t = 0
Vastassuunalise hoovuse puhul aga laine pikkus väheneb ja laine kõrgus kasvab. settimine - raskusjõu mõjul langevad hõljuvad osakesed teatud kiirusega voolusängi põhja suunas,resuspensioon - voolusängi põhjas olevad osakesed tõmmatakse hõljuvasse olekusse, kui põhja lähedal on vee liikumise kiirus kriitilisest väärtusest suurem. Madal rannikumeri on tugevalt mõjutatud tuulelainetest, mis laineharjade murdudes tekitavad rannalähedasi hoovusi ning erodeerivad merepõhja ja rannajoont. .
mc Kui elektroni liikumise kiirust aatomis tähistada v - ga, siis h h B = = p , mv milles B - De Broglie lainepikkus ja p = m v on elektroni impulss. Kui elektroni liikumine ümber tuuma on seotud lainetega, siis ei tohiks muutuda täistiiru jooksul laineharjade kokkusobimine, s.t. lained peaksid olema faasis - kujult seisulained. Seega elektron peab liikuma orbiitidel, milledele mahub täisarv De Broglie lainepikkusi : 2 r = n B , milles n on täisarv. n=1 n=2 n= 3 3 Viimasest valemist saab arvutada lubatud orbiitide raadiused Bohri aatomimudelis n h
keskkonnaosakese vaheline kaugus. Lainefront - pind, millel asuvad punktid, kuhu võnkumine on jõudnud antud ajahetkel. Seega igal ajamomendil on üks lainefront ja see liigub. Lainefront eraldab lainest haaratud ja sellest vaba keskkonna osa. Lainepind - pind, millel asuvad punktid, mis võnguvad ühes faasis. Tasalaine - lainepinnad on paralleelsed tasandid, mis on risti laine levimissuunaga Sfääriline laine - lainepinnad on kontsentrilised sfäärid. Sagedus - arvuliselt võrdne laineharjade arvuga, mis läbivad antud punkti ajaühikus. Perioodiks on aeg, mille jooksul laine levib ühe lainepikkuse võrra. = v t , analoogiks on s = v t . Periood avaldub: 1 2 T= = . v 45. Harmoonilise tasa- ja keralaine lainefunktsioon. Tasalaine keskkonnaosakese hälve kaugusel r, ajahetkel t: v = A sin t - + 0 r = A cos( t - kx + 0 ) jooksva laine võrrand, kirjut lainearvu abil: 2 2 = =
Elektriväli ja magnetväli on elektromagnetlaines omavahel risti. Nad on ka risti laine levimissuunaga. Seda kõike arvestades saame elektromagnetlaine tervikliku mudeli, mis vasakult paremale leviva laine jaoks on esitatud joonisel . Elektromagnetlainete tekkimist nimetatakse sageli ka nende kiirgumiseks. Elektromagnetlainete leviku kirjeldamisel kasutatakse nende sagedust f (ajaühikus toimuvate võngete arvu) või lainepikkust (naaber-laineharjade vahekaugust). Laine levib ühe perioodi jooksul ühe lainepikkuse võrra edasi. Kiiruse valemist tuleneb seos s 1 v= = = = f , t T T mille kohaselt laine levimiskiirus on lainepikkuse ja sageduse korrutis. Ka valgus levib elektromagnetlainena. Seega asendub v vaakumi korral valguse kii- rusega c (c = 299 792 458 m/s) ning all tuleb mõista lainepikkust vaakumis,
Läänemere keskosas, sügavaveelistes piirkondades. Lainete kõrgus võib siin ulatuda 6 meetrini, kuid enamasti ei ületa 3-4 meetrit. Põhjalahes on suurimate lainete kõrgus 5m, Soome lahe lääneosas 4m ning idaosas 3m, Riia lahes 3m. Nii kõrged lained tekivad suhteliselt harva, ainult pikaajaliste tugevate lane- ja edelatuulte puhul. Tavaliselt on lained väiksemad. Nii ei ületa lainete keskmine kõrgus Soome lahe idaosas 1,5 meetrit. Lainete pikkus, s.o. laineharjade vaheline kaugus, on Läänemeres 30-40 meetrit. Lainete kuju sõltub mere sügavusest. Läänemeres kui madalas veekogus tekivad järsemad lained ja seetõttu väiksed laevad rulluvad siin tugevamini kui ookeanis, kus on lained laugjamad. Lainetuse mõju piirdub ülemiste veekihtidega ja muutub tühiseks sügavusel, mis võrdub lainete poole pikkusega. Ranna lähedal, väiksematel sügavustel kui pool lainepikkust, suureneb lainete kõrgus, lained paiskuvad kõrgele õhku, et seejärel
radiaktiivsete elementide lagunemisprotsessidel eralduvast -kiirgusest. Röntgenikiiri võiks käsitleda kahest erinevast vaatepunktist - nii elektromagnetilise lainetusena kui ka energiapartiklite voona. Röntgenikiirgus on elektromagnetiline lainetus, teineteise suhtes risti paiknevad elektri-ja magnetväli liiguvad edasi sarnaselt lainetusele, mis tekib tiigipinnal, kui tiiki visata kivi. Laine liigub valguse kiirusega (c), vaakumis on see 3x1010 cms-1. Laineharjade vahelist kaugust nimetame lainepikkuseks, . Lainete arv, mis sekundiga mingit fikseeritud punkti läbib, on sagedus, . Sageduse ja lainepikkuse korrutis on kiirus, seega c. Nagu röntgenikiired on ka raadiolained, mirkolained, infrapunane(soojus)kiirgus, nähtav valgus ja ultravioletkiirgus elektromagnetkiirguse liigid. Kõigil neil on üks kiirus c, kuid nad on erineva lainepikkusega ja seetõttu ka erineva sagedusega.
Nad on ka risti laine levimissuunaga. Seda kõike arvestades saame elektromagnetlaine tervikliku mudeli, mis vasakult paremale leviva laine jaoks on esitatud joonistel . 76 Lained on perioodilised nii ajas kui ruumis. Elektromagnetlainete leviku kirjeldamisel kasutatakse nende sagedust f (ajaühikus toimuvate võngete arvu) või lainepikkust (naaber-laineharjade vahekaugust). Laine levib ühe perioodi jooksul ühe lainepikkuse võrra edasi. Kiiruse valemist tuleneb seos s 1 v= = = = f , t T T mille kohaselt laine levimiskiirus on lainepikkuse ja sageduse korrutis. Ka valgus levib elektromagnetlainena. Seega asendub v vaakumi korral valguse kii- rusega c (c = 299 792 458 m/s) ning all tuleb mõista lainepikkust vaakumis,
laeva "kaasahaaramine" lainega, juhitavuse kaotus ja iseeneslik pööre pardaga vastu lainet (broaching). Eriti ohtlik on see laine eespoolsel kaldel (frondil), kui laine kiirus on laeva omast suurem ja laine pikkus on 0,8L÷1,3L. Suurim oht ähvardab väiksemaid laevu pikkusega kuni 60 m. Ohu märkideks tagantlainel vähenenud püstuvuse olukorras võib lugeda: ootamatu, eelnevatest tunduvalt suurem, kreen mõnede laineharjade möödumise ajal miidlist; kõikumisperioodi tunduv suurenemine, laeva püsimine pikemat aega maksimaalse kreeni asendis ja aeglane "vastutahtmist" tõus püstasendisse. Lasti ebaõigest paigutusest, tuule rõhust või muudel põhjustel esineva püsikreeni tagajärjel võivad sellised kalded olla ebasümmeetrilised. halb juhitavus laeva paiknemisel laine eesmises osas. Külgõõtsumise põhi- või parameetrilise resonantsi korral kasvab külgkallete amplituud juhul
osake ,,liikus" või läbis 100 m vahemaa 1 s-ga. Järelikult osakesel oli liikumiskiirus ehk teleportree- rumis kiirus 100 m/s. Tegelikult ei ole see nii. See oli nii vaatleja seisukohast. Osake läbis kahe punkti vahelise kauguse A ja B ikka ühe hetkega seda osakese enda suhtes. Igasugune teleportree- rumine ehk liikumine hyperruumis aega ei võta. Osakeste liikumiskiiruste säilimine on ainult näi- line. Oletame, et meil on tegemist vee lainetega. Vee lainete laineharjade peale on pandud plaat või ekraan. Ekraanil on näha laineharjade kokkupuute pinnad punktid. Nüüd vaatame järgmisena selle seoseid pideva teleportatsiooniga. Vaata jooniseid. Oletame seda, et need tekkinud punktid ekraanil on osakese teleportreerumise asukohad ruumis, vaadeldud erinevatel ajahetkedel. Nagu näha on punktide vaheline kaugus võrdeline lainepikkusega. Mida suurem on laine sage- dus, seda väiksem on lainepikkus ja seda väiksem on punktide vaheline kaugus
annaabi.ee 
