Kuldse kolmiku panus Eesti kultuurilukku.
aga väga üürikeseks ajaks, sest ammu oli tal soov reisida Itaaliasse. Välispassi hankimine
pealinnas läks tal peatselt korda. 1910. a. kevadel jõudis rännumees Itaaliasse, peale Itaalia
külastas ta veel Roomat, Sitsiiliat, Capri saart, Tuneesiat. Eestisse jõudis Laikmaa 1913. a.
kevadel. Kui nüüd tagasi vaadata, siis oli Laikmaa minek välismaale olnud iga mõistliku ja
kaine inimese seisukohast puhtakujuline avantüür, sööstmine teadmatusse. Ometi oli see läbi
ja lõhki laikmaalik. Sellelt välisreisilt pärineb ühtekokku üle saja töö ehk peaaegu veerand
kunstniku kõigist meieni jõudnud töödest. Selle perioodi looming ei ole tähelepanuväärne
mitte ainult kvantitatiivselt, vaid ka kvalitatiivselt. Need võõrsil veedetud viljakad aastad oli
Laikmaale tõeline avastusretk ja tema sündmusrohke elukäigu üks kõige eredamaid järke.
Võib vist isegi öelda: lõunas veedetud aastatel läbis kunstniku elu ja looming oma
kulminatsiooni.