ja liikmesriikide vahelisel partnerlusel.Kui liikmesriigid seavad riiklikke eesmärke, määratlevad takistusi majanduskasvu saavutamisel ning kehtestavad poliitika probleemide lahendamiseks, siis komisjon hindab nende edusamme, esitab poliitikat käsitlevaid ettepanekuid ning töötab välja algatusi jätkusuutliku majanduskasvu saavutamiseks ning töökohtade loomiseks ELi tasandil. Euroopa Liidu laienemine Alates Euroopa Ühenduse loomisest on siiani toimunud kuus laienemisvooru. Viimane nendest leidis aset 1. jaanuaril 2007, kui ELiga ühinesid Rumeenia ja Bulgaaria. ELi liikmeks saamise võimalus jääb siiski avatuks, eelkõige Lääne-Balkani riikidele. A.Õiguslik raamistik 1. Ühinemise tingimused Vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 49 võib iga Euroopa riik, kes austab lepingu artikli 6 lõikes 1 sätestatud põhimõtteid, esitada Euroopa Liitu astumise avalduse. Artikli 6 lõikes 1
lahendustehnoloogiate ja lahendite kohta. Sageli võivad need raportid olla kuni 100 lehekülge pikad ja nad võivad olla määrava tähtsusega lõpliku kohtulahendi väljakuulutamisel. Kohtuistungid toimuvad reeglina Euroopa kohtu peamajas Luxembourgis Kirchbergi platool. Ametlikult on Euroopa Kohtus kasutusel kõigi 27 liikmesriigi ametlikud riigikeeled, ent kohtu praktiliseks töökeeleks on siiski valdavalt prantsuse keel, millele peale viimast laienemisvooru on hakanud sekundeerima ka inglise keel. Euroopa Kohtu põhifunktsioonid -------------------------------------------- Euroopa Kohus tegeleb laias laastus võttes kahesuguste küsimustega : 1) Hagid, kus tema poole pöörduvad liikmesriikide kohtud, et saada selgust EL-i seadusandluses ja kaebealuseks on mingi EL-i institutsioon, peamiselt Euroopa komisjon. Selliste hagide hulk on olnud aga väga väikene, sest pea kõik liikmesriigid on patustanud
annaabi.ee 
