kindlustades sellega kõige viimase uuenduse, mida sul parimaks mängimiseks vaja. Kontrollerkaardid Kontrollerkaarte kasutatakse siis, kui soovitakse arvutile lisada sisend- väljund liideseid (USB, Firewire, Bluetooth jne) või soovitakse arvutiga ühendada rohkem kõvakettaid, kui seda emaplaat võimaldab. Kokkuvõte: Laienduskaardid on mõeldud selleks, et lisada arvutikomplektile mingisugust täiendavat funktsionaalsust. Laienduskaartide ühendatakse tavaliselt emaplaadile laiendussiinidesse. Erinevate laienduskaartide valik on nii lai, et kõiki laienduskaartide tüüpe siinkohal loetleda ei ole võimalik (ega ka vajalik), kuid olulisemad laienduskaartid on: graafikakaardid, helikaardid, võrgukaardid, tv- ja raadiokaardid, kontrollerid (lisapordid, S-ATA, RAID jne). Allikad: http://heiki.tpt.edu.ee/eucip/laienduskaardid.html Wikipedia
.................................................................................3 3. .........................................................................................................................................3 4. Mälupesad (memory slot)...............................................................................................3 5. Kiibistik (chipset)............................................................................................................4 6. Laienduskaartide pesad (expansion slot)........................................................................4 7. Pistikupesad....................................................................................................................5 8. Tagapaneeli pistikupesad ja kontaktid............................................................................6 9. Kasutatud allikad:...........................................................................................................7
PS/2 hiire port emaplaadile ühendatud samamoodi nagu serial ja paralleel pordid. ATX'i puhul on PS/2 hiire port emaplaadi külge ehitatud. · Vähendatud kettaseadmete takistust: Kuna ATX tüübi puhul on emaplaati keeratud 90° võrreldes baby-AT tüüpi emaplaatidega, siis on kettaseadmed ja emaplaat omavahel tunduvalt vähem ,,kattes" see tähendab aga kergemat ligipääsu emaplaadile ja vähem jahutusprobleeme. · Vähendatud laienduskaartide takistust: Protsessori pesa ja mälu pesad on liigutatud plaadi eest servast taha paremasse serva, toiteploki lähedusse. See võimaldab lisada ka pikki laienduskaarte (baby-AT puhul ei pruukinud pikemad kaardid lihtsalt mahtuda). · Parem toiteploki pistik: ATX emaplaat kasutab ühte 20 kontaktiga pistikut baby-AT kahe segadusse ajavalt sarnase 6 kontaktise pistiku asemel. · ,,Soft Power" toetus: ATX toiteplokki lülitatakse sisse ja välja emaplaadilt tulevate signaalide abil
operatsioonisüsteemile. Iga vähegi asjalik emaplaaditootja uuendab pidevalt oma BIOSfaile, parandab neis ettetulevaid vigu ning lisab uusi komponente nagu uute protsessorite äratundmine. Seetõttu tasub aegajalt tootja kodulehele kiigata ja oma BIOS kaasajastada. Eriti tuleb aga seda teha siis, kui masina töös ilmneb tõrkeid ja seletamatuid ,,kokkujooksmisi" ning alati enne uutele komponentidele üleminekut (protsessori uuendamine, jne). Emaplaadi komponendid · Laienduskaartide pesad Emaplaadi ühe serva läheduses paikneb rida kaardipesasid, mis algavad protsessori poolt vaadatuna, harilikult teistest erineva värvi ja ehitusega, AGPga. AGP (Accelerated Graphics Port) on ainult graafikakaartide jaoks mõeldud laienduspesa. Kui ülejäänud PCIsiini pesad toetavad 33 MHz kiirust, siis kiiremaks graafikatoeks töötati 1997. aastal Inteli poolt välja spetsiaalne PCI edasiarendus 32bitine 66 MHz liides AGP, mis lubab
mälukontrollerit, AGP ja PCI kontrollereid. Integreeritud graafikaga emaplaatide puhul on põhjasillas tihti ka graafikakiip. Põhjasilla PCI siiniga on seotud ka lõunasild, mis tegeleb sisendväljundsüsteemiga (I/O System) nagu USB, IDE, pordid (jada, rööp, PS/2 jne). Integreeritud plaatide korral on lõunasillas tihti ka audio ja võrgukontrollerid. Lõunasilla liitumine põhjasillaga toimub 32bitise 33 MHz siini kaudu, mis tagab maksimaalselt 133 MB/s andmevookiirused. Laienduskaartide pesad (expansion slot) Emaplaadi ühe serva läheduses paikneb rida kaardipesasid, mis algavad protsessori poolt vaadatuna, harilikult teistest erineva värvi ja ehitusega, AGP ga. AGP (Accelerated Graphics Port) on ainult graafikakaartide jaoks mõeldud laienduspesa. Kui ülejäänud PCIsiini pesad toetavad 33 MHz kiirust, siis kiiremaks graafikatoeks töötati 1997. aastal Inteli poolt välja spetsiaalne PCI edasiarendus 32bitine 66 MHz liides AGP, mis lubab graafikakaardil otse mälu
GB. Varundusseadmed võrgus NAS (Network Attached Storage) on arvutivõrku ühendatud varundusseade. SAN (Storage Area Network) on varundusseadmete jaoks loodud võrk. Tavaliselt baseerub selline võrk fiiberoptikal ja on vajalik selleks, et erinevad varundusseadmed omaksid kiiret ühendust mitmete erinevate serverarvutitega. Laienduskaardid Laienduskaardid on mõeldud selleks, et lisada arvutikomplektile mingisugust täiendavat funktsionaalsust. Laienduskaartide ühendatakse tavaliselt emaplaadile laiendussiinidesse. Erinevate laienduskaartide valik on nii lai, et kõiki laienduskaartide tüüpe siinkohal loetleda ei ole võimalik (ega ka vajalik), kuid olulisemad laienduskaartid on: graafikakaardid, helikaardid, võrgukaardid, tv- ja raadiokaardid, kontrollerid (lisapordid, S-ATA, RAID jne). Graafikakaardid Graafikakaardid ehk videokaardid on vast ühed keerulisemad laienduskaardid. Graafikakaartide külge ühendatakse enamasti monitor
annaabi.ee 
