Novellist, novelliteooriast ja Dekameronist
sisekonflikti, millele ühtset lahendust ei anta. Omane on lõpu lahtiseks jäämine ning kalduvus
fragmentaarsusele. Sageli on avatud novelliski selgejooneline sündmuse ühtsus, kuid tal
puudub tähenduslik lõpetatus.
Samuti võib novelli liigitada R. Koskimiehe ja mahulise ulatuse järgi: 1) conte e teravalt
piiritletud üksiksündmusest jutustav novell, mis on teravalt puänteeritud ning tegelaste
arengut ei näidata 2) nouvelle e laiemahaardeline novell, mis kujutab pikemat ajalõiku ning
mille lõpp ei pruugi üllatav olla ning tegelase kujunemist nidatakse pikemas ajalõigus.
5. Veidi ,,Dekameronist". Paljud novelliteoreetilised uurimused on ühe peamise
tõestusmaterjalina kasutanud ,,Dekameroni" novelle, sest just selles teoses on meisterlikult
rakendatud novellizanri võimalusi. Samuti on ,,Dekameronis" võimalik vaadelda novellivormi
kujunemist: 1) Anekdoot: lühilugu teravmeelsest vastusest, novelli eelvorm, millest võib