Hetiidid ja Pärsia
juhtisid kohapealset sõjaväge. Tänu kohalike tavade austamisele, oli riik haruldaselt püsiv.
Pärslaste usu aluseks on pühad tekstid ja püha raamat Avesta. See avastati 18. sajandil Indias.
Usundis on eristatavad kaks järku:
1) tulekummardamine. Siia kuulub esivanemate hingede ja pühade loomade austamine. Kujuneb
maagide ehk pärilike valitsevate preestrite kast. Tuli alles hoida püha tuld ja vältida ebapuhast.
Ebapuhas oli eelkõige surmaga seotu. Surnud pandi erilistesse laibatornidesse ja ei tohtinud kokku
puutuda maa, vee ja tulega..
2) Zarathustra õpetus valguse (Ahuramazda ,,tark isand") ja pimeduse (Ahriman ,,kuri mõte")
maailm on teravalt eristatud. Selline eristatus on tolleaja religioonides ainulaadne. Pärast surma
saavad Ahuramazda pooldajad taevariiki paradiisi (,,rohtaed"), patutegijad lähevad põrgusse. Kolm
kõige suuremat pattu on surnukeha põletamine, raipe toiduks kasutamine ja loomuvastased sugulised
pahed
annaabi.ee 
