Massikultuur ja kõrgkultuur Otsides definitsiooni mõistele massikultuur ja kõrgkultuur, leidsin järgmised vasted : Massikultuur on keskmise tarbija maitsele vastav kultuur, laiatarbekunst, mille produtseerimisega tegeleb suures osas meelelahutustööstus. Kõrgkultuur aga hoopis elukutseline kunstilooming, mis tihti eeldab ka vastuvõtjalt erilisi teadmisi või vaimset pingutust. Kõrgkultuur on rahvusriikides kõrgelt väärtustatud ja saab tavaliselt avalikult sektorilt majanduslikku abi.Kõrgkultuuri nähtused on massikultuurile ideedeallikaks. Kuid eelnevatest faktidest hoolimata, on siiski kultuuri mõiste inimestele erinev.
kategooriateks nüüdisühiskond-tänapäeva arenenud ühiskond, mida isel.avaliku sektori,turumajanduse ja kodanikuühiskonna eristatavus,rahva osalus ühiskonnaelu korraldamises,vabameelsus vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine leibkond-majapidamisüksus,mille moodustavad ühise eelarvega ja koos tarbimisotsuseid langetavad inimesed (enamasti ühe perekonna liikmed) massimeedia-suure levialaga kommunikatsioonivahendite rühm,mis mõjutab suurt osa ühiskonnast massikultuur-laiatarbekunst,mida luuakse kommertslikel alustel ühishüved-kaubad/teenused, mida ühiskonnaliikmed tarbivad turu vahenduseta polüarhia-kõrgeltarenenud, pluralistliku ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondade,kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel pluralism-a)mitmekesisus,paljusus,mis võib iseloomustada ühiskonna sotsiaalset ehitust,parteistumist,vaimukultuuri;demokraatliku ühiskonna iseloomulik tunnus; b)USA poliitikateaduse
saamiseks kulutama. Kaasaegsed arendused - valiku teooriad. Vangi dilemma, panuseandja dilemma jm 5. Kultuuri erinevaid määratlusi (kõrgkultuur vs massikultuur, väärtuste süsteem, tähenduste süsteem ja sümboliline interaktsionism, ideoloogia mõiste, selle sotsiaalsed funktsioonid, inimtegevuse kõik tulemid kui kultuur) 1. Kõrgkultuur (teadused ja kunstid). Elitaarne kultuur avaneb vaid asjasse pühendatuile, on sotsiaalse eristumise ja eristamise vahend. Massikultuur on laiatarbekunst, mida tavaliselt luuakse kommertslikel alustel. 2. Kultuur kui väärtuste süsteem (järjestus). Väärtus = sotsiaalse päritoluga ideaalne mõiste millestki soovitavast (heast, õigest), mis mõjutab inimese antud hinnanguid ja tegevuse eesmärkide, vahendite ning mooduste valikut. Väärtuste ja väärtusorientatsioonide uurimine, M. Rokeach'i väärtuste skaala. 3. Tähenduste süsteem, antud inimkooslusele omaste sümbolite (märkide ja keelte) kogum. 4