lähtutud mõistetest sellisena, nagu nad on toodud küsitluse läbiviimiseks kasutatavas küsitlusankeedis, mis on terviklikul kujul ära toodud SHARE-Eesti koduleheküljel, ning on samas ka kodeeritud küsimustepõhiselt, tehes lihtsaks algsete küsimuste ja nende vastuste kokkuviimise. Muus osas on tõlkimisel lähtutud eesmärgist tagada konkreetse mõiste kasutamine konkreetset nähtust kirjeldavana kogu töö lõikes vältimaks mõistete laialivalguvusest tulenevat segadust. 5 1. DEMOGRAAFILINE OLUKORD 1.1 Tööjõuvananemine Euroopa riikides ja Eestis on üheks olulisemaks probleemiks tõusnud rahvastiku vananemine, mille põhjuseks on eelkõige langenud sündimus ning pikenenud keskmine eluiga. Rahvastiku vananemise tulemusena väheneb paljudes Euroopa riikides tööealiste inimeste arv ning suurenevad kulud pensioni- ning tervishoiusüsteemile
Lääne-euroopaliku mõtlemise ja kultuuri käsitlus on alates antiikajast olnud lahutamatu keele mõistmisest. Lääne-euroopa filosoofia ja kultuuri ajalugu on olnud püüd leida ainuõiget mõistuslikku alget e kõige õigemat tõelisuse kirjeldust, sest filossoofide küsimuste lahendus sõltus sellest, kuidas käsitleti keelemärki ja selle suhet asjadesse. L. Wittgensteine oli arvamusel, et tuleb luua uus formaliseeritud keel, mis oleks vaba tavakeele laialivalguvusest. Tema arvates on keel just see, mis määrab meie mõtlemise. Samasugusele järeldusele on jõudnud teisigi mõtlejaid (Grauberg1996:107-108). 3.3 Keelelise relatiivsuse hüpotees Edward Sapiri (1884-1939) ja Benjamin Lee Whorfi (1897-1941) keelelise relatiivsuse hüpotees - esimese keele sõnavara, tähendussüsteem ja grammatika määravad indiviidi maailmapildi, tema tegelikkuse mõistmise viisi. Selle järgi peaksid eri keeli kõnelevad