2. Sissejuhatus Kaasaegses maailmas ei tohiks mingi hinna eest eksisteerida selline nähtus nagu seda on politseivägivald. Ometigi me näeme televiisorist aeg-ajalt välismaiseid videoreportaaze, mis keskenduvad mingile sündmusele, mis on seotud politseivägivallaga. Politseivägivald on seotud eelkõige suuremate meeleavalduste, massiliste kogunemiste või siis massirahutustega. Viimasel ajal on kõne all just politseinike vägivald rahumeelsete meeleavalduste laialisaatmisel. Politseiametnikud kipuvad oma võimuga liialdama ning kaotavad mingil määral ka enesevalituse. Näitena võib tuua California Davise Ülikooli, kus 2011. Aasta novembris leidis aset üliõpilaste meeleavaldus, mis oli osa üleriigilisest liikumisest ,, Okupeerige Wall Street. '' Politsei reageeris rahumeelsele üliõpilaste meeleavaldusele äärmiselt tõsiselt, kaasates ka raskerelvastust. Rahumeelseid protestijaid
kinnitab Vabariigi Valitsus , nende kandmise korra kehtestab kaitseväe juhataja või kaitseväe ülemjuhataja. Kaitseliidul on oma teenetemärgid, mille kirjelduse ja statuudi kinnitab Vabariigi Valitsus. Maleva ja malevaga võrdsustatud üksuse teenetemärgi kirjelduse ja statuudi kinnitab Kaitseliidu keskjuhatus. Kaitseliidu ülesehitus ja juhtimine Ülesehituse alused Kaitseliidu üksuste moodustamisel, ümberformeerimisel ja laialisaatmisel lähtutakse Kaitseliidule mobilisatsioonikavas, riigikaitse üldkavas ja teistes riigikaitselistes tegevuskavades pandud ülesannetest. Kaitseliidu struktuuri, üksuste moodustamise, ümberformeerimise, laialisaatmise ja paiknemise kinnitab rahuajal Vabariigi Valitsus kaitseministri ettepanekul. Kaitseliidu malevad, malevkonnad ning teised üksused moodustatakse territoriaalsuse põhimõttel. Kaitseliidu malevad on Alutaguse Malev,
kooliõpetajana. I maailmasõja alates mobiliseeriti ta Vene sõjaväkki; esimesel sõja- aastal 1914 - 1915 võitles ta Galiitsia rindel. Seejärel suunati ta 4. Kiievi lipnikekoolija sai sealt 20. aprillil 1916 oma esimese ohvitseriauastme. Järgnevalt võitles Kasekamp Rumeenia rindel ja teenis vapruse eest Püha Stanislavi III järgu ordeni. Detsembris 1917 tuli ta Eestisse ja astus 4. Eesti jalaväepolku. Eesti rahvusväeosade laialisaatmisel sakslaste poolt 1918.aasta kevadel, lahkus ta oma polgust. Sama aasta novembris alanud Vabadussõja algus oli A. Kasekamp Järvamaa Kaitseliidu ülem; hiljem 9. jalaväepolgu 7. roodu ülem. Osales Landeswehri sõjas ja Narva kaitselahingutes; ülendati 10. detsembril 1919 alamkapteniks. Pärast Vabadussõja lõppu teenis A. Kasekamp rooduülemana Sõjakooli; lõpetas Alalisväe Ohvitseride Kursuse ja sai 1924. aasta 24. veebruaril majoriks. 1
annaabi.ee 
