moodustunud ka sooned. Rõngassoonelised lülipuiduga: 3 TAMM Maltspuit kitsas, kollakasvalge, lülipuit tumepruun maltspuidust hästi eristatav. Kevadpuit koosneb suurtest soontest, väikesed sooned moodustavad sügispuidus radiaalseid jooni. SAAR Maltspuit lai, kollakasvalge, lülipuit hallikaspruun. Väikesed sooned asetsevad sügispuidus laialipaisatult või grupiti ja moodustavad nii 2 – 3 kitsast radiaalset riba. JALAKAS Maltspuit on kitsas ja hele, lülipuit punakas või tumepruun. Väikesed sooned moodustavad sügispuidus tangentsiaalseid ribasid või jooni. Hajulisoonelised ilma lülipuiduta: Laiad säsikiired esinevad PÖÖK Puit on ühtlase punakasvalge värvusega. Ristlõikes pärissäsikiired nähtavad läikivate ribadena.
Puit kollakashalli või – valge värvusega. LEHTPUUD Puit on ehituselt ebaühtlane, koosneb mitmesugustest rakkudest, millest on moodustunud ka sooned. I Rõngassoonelised lülipuiduga TAMM: maltspuit kitsas, kollakasvalge, lülipuit tumepruun maltspuidust hästi eristatav. Kevadpuit koosneb suurtest soontest, väikesed sooned moodustavad sügispuidus radiaalseid jooni. SAAR: maltspuit lai, kollakasvalge, lülipuit hallikaspruun. Väikesed sooned asetsevad sügispuidus laialipaisatult või grupiti ja moodustavad nii 2...3 kitsast radiaalset riba. JALAKAS: maltspuit kitsas ja hele, lülipuit punakas- või tumepruun. Väikesed sooned moodustavad sügispuidus tangentsiaalseid ribasid või jooni. II Hajusoonelised ilma lülipuiduta 1) laiad säsikiired esinevad: PÖÖK: puit on ühtlase punakasvalge värvusega. Ristlõikes pärissäsikiired nähtavad läikivate ribadena. LEPP: puit on punakaspruuni värvusega. Ristlõikes nn väärsäsikiired nähtavad tuhmide,
haru - trummikeeliku kaudu. Maitseaistinguid on põhiliselt neli: soolane, hapu, magus, mõru. Nendest peamistest maitseaistingutest on moodustunud kõik teised maitsed. Maitseaistingute eri kvaliteedid meelestatakse keele pinna eri osades: soolast tunneme kogu keele pinnaga, magusat keele tipu piirkonnas, haput keele servadega ja mõru maitset vallnäsade piirkonnas (keele tagaosas). NAHATUNDLIKKUSELUND JA SISEELUNDITE MEELERAKUD Nahas ja siseelundites esinevad meelerakud üksikult laialipaisatult ning on kujult ja talitluselt väga erinevad: kõige enam on neid nahas, kus nende poolt vastuvõetud ärrituse korral tekivad valu-, sooja-, kompe- ja külmaaistingud. V a l u aistingud tekivad vabade närvilõpmete ärritamise korral: hamba säsi näiteks ei sisalda peale vabade närvilõpmete mingisuguseid muid retseptoreid ega tunne ka midagi peale valu. Kui mingi kehaosa tundlikkus ajutiselt kaob, siis taastub kõigepealt valutundlikkus. Valutundlikkus on
Asetsevad puidu pinnal hajali. Tamm – Rõngassooneline lülipuiduga. Maltspuit kitsas, kollakasvalge, lülipuit tumepruun, maltspuidust hästi eristatav. Kevadpuit koosneb suurtest soontest, väikesed sooned moodustavad sügispuidus radiaalseid jooni. (Tamme peensooned paiknevad sügispuidu tsoonis leegikujuliste gruppidena). Saar – Rõngassooneline lülipuiduga. Maltspuit lai, kollakasvalge, lülipuit hallikaspruun. Väikesed sooned asetsevad sügispuidus laialipaisatult või grupiti ja moodustavad nii 2-3 kitsast radiaalset riba. Lepp – Hajulisooneline ilma lülipuiduta. Puit on punakaspruuni värvusega. Esinevad laiad säsikiired. Ristlõikes on väärsäsikiired tuhmide, läiketa ribadena. Puitu on kerge lõigata (küünega kriimustada). 7. Millal tekivad kasvavas puus aastarõngad ja millistest osadest see koosneb? Mis on nende aastarõnga osade ülesanneteks kasvavas puus?
Tugikoed: - sidekude - rasvkude - luukude - kõhrkude Kõige suurem erinevus tüüpide vahel on seotud eelkõige rakuvaheainega. Sidekoed moodustavad elundite ja nende osade vahel nö. täidiseid, ümbriseid ja kihte, sidudes nad ühtseteks tervikuteks. Sidekudede alla kuulub ka põhimõtteliselt veri ja lümf, aga seda vaatleme edaspidi. Sidekudede rakuvaheaine on pehme koostisega ja kiududerikas. Rakke on vähe ja need asetsevad laialipaisatult. Trauma puhul tekkivate haavade paranemisel täitub haav kõigepealt sidekoega ja on võimalik, et kahjustunud kohale jääbki sidekoeline arm. 13 Rasvkoes on palju rakke ja vähe rakuvaheainet. Rasvarakkudesse koguneb rasvatilgakesi. Lõpuks ongi rakust suurem osa täidetud rasvaga. Rasvkudet on palju naha aluskoes. Rasvkoe ülesandeks on: akumuleerida endasse varutoitaineid (rasv), olles niimoodi
annaabi.ee 
