Koos Lätis ja Liivimaal asuvate territooriumidega oli tema pindala umbes 55 000 km2, alates 1347. a., mil Liivi ordu valdusse läks üle Eestimaa hertsogkond 67 000 km2. Eestist kuulusid ordule Sakala, Järvamaa, Nurmekund, Alempois, Mõhu, Harjumaa, Virumaa ja Vaiga põhjaosa. Ordul oli valdusi ka Lääne-, Saare- ja Hiiumaal. Ordu nõrkuseks oli see, et tema valdused ei asunud kompaktselt, vaid paiknesid vaheldumisi piiskoppide valdustega ning olid laialipaisatud liig suurele maa-alale. See muutis raskeks oma valduste kaitmise ning killustas sõjalisi jõude. Aastail 1237-1459 allus Liivi Ordu (alamsaksa keeles Dutscher Orden to Lyffland) Saksa Ordu kõrgmeistrile. Kõrgmeistri asupaigas Marienburgis (praegune Malbork Poolas) toimusid Saksa ordu suurkapiitli koosolekud, millest võtsid osa ka Liivi Ordu esindajad. Tegeliku sõltumatuse saavutas Liivi ordu alates 1459. aastast, lõplikult iseseisvus pärast Saksa Ordu sekulariseerimist 1525. aastal.
Mis on kaal karaatides? Carat - eesti keeles karaat (USA-s ja Saksamaal kirjapildis «Karat») oli algselt peamiselt Ceratonia siliqua nimelise puu seemnete massi kaaluühik ja kõlab üsna sarnaselt sõnaga ,,karaat", mis oli kasutusel Keskida kaupmeeste kõnepruugis. Tänapäeval kasutatakse karaati vääriskivide kaaluühikuna (1 karaat = 0,2 g). Kullaleiukohad: Kuld on üks vähestest elementidest, milline leidub looduses ehetükkidena. Tavaliselt on see minimaalsetes kontsentratsioonides laialipaisatud tahkekivimis. Keemiliste elementide maakoores levikualade tabelis on kuld 77ndal kohal, mis on ka selle kõrge väärtuse üheks põhjuseks. Kulla puhtuse mõõtühik · Briti karaadisüsteem Traditsiooniliseks puhaskulla mõõtühikuks on briti karaat. 1 briti karaat on võrdne 1/24 sulami massist. 24-karaadiline kuld (24K) on puhaskuld ilma mis tahes lisanditeta. Kulla kvaliteedinäitajate muutmiseks erinevatel eesmärkidel (näiteks kõvaduse
keskuseks oli ordulinnus. Ordulinnuseid ehitati: ● kohaliku rahva alluvuses hoidmiseks ● välisvaenlaste —eelkõige leedulaste ja venelaste —eemal hoidmiseks ● ordusisese struktuuri säilitamine ning ordu positsiooni kaitsmine võimalike vaenlaste vastu teiste kohalike võõrvõimude seast. Ordu nõrkuseks oli see, et tema valdused ei asunud kompaktselt, vaid paiknesid vaheldumisi piiskoppide valdustega ning olid laialipaisatud liig suurele maa-alale. See muutis raskeks oma valduste kaitsmise ning killustas sõjalisi jõude.Aastail 1237-1459 allus Liivi Ordu Saksa Ordu kõrgmeistrile. Kõrgmeistri asupaigas Marienburgis (praegune Malbork Poolas) toimusid Saksa ordu suurkapiitli koosolekud, millest võtsid osa ka Liivi Ordu esindajad. Tegeliku sõltumatuse saavutas Liivi ordu alates 1459. aastast, lõplikult iseseisvus pärast Saksa Ordu
Nr, nimi Väljumine ajust Väljumine koljust Harud, ganglionid bulbus olfactorius lamina cribosa ossis konkreetne tundeganglion puudub, ganglionirakud tuuma otseselt pole, sellele vastab ethmoidalis haistmisepiteelis laialipaisatud bulbus olfactorius Koos haistmisnärvidega kulgevad ninaõõnest otsajju veel kaks närvi, mis inimesel on jälgitavad ainult embrüonaalperioodil: I Nn olfactorii n terminalis algab ninavaheseinalt peente närvikiudude kimbuna, läbib lamina cribosa ja siseneb allpool commissura anteriori Aferentne/tunde närv
muutsid Euroopa arusaamist maailmast. Hispaanias kutsutakse seda aega Hispaania Kuldseks Ajastuks ja seda intellektuaalset liikumist Salamanca Kooliks. Aeglane "Hispaania allakäik" algas 17. sajandil, ning selles olid kaasatud ka poliitilised, sotsiaalsed ja majanduslikud asjaolud, kuid põhjustajaks oli pidev pinge sõjaväelistes püüete näol seda kogu Euroopas. Hispaania sõjavägi oli üldiselt edukas laialipaisatud habsburgide impeeriumi kaitsmisel, kuid see ettevõte viis lõpuks Hispaania 30-aastase sõja ajal pankrotti. 1640-ndaks aastaks, mil Hispaania jõud olid Euroopas laiali, kaotas Hispaania Portugali ja selle Impeeriumi. 18 sajandi esimesi aastaid täitsid vaidlused päriluse üle. 17011714 oli Hispaania Pärilussõda, laiaulatuslik rahvusvaheine konflikt segunenud kodusõjajaga; sõda läks Hispaaniale lõpuks maksma Euroopa maavaldused ja positsiooni Euroopa juhtiva jõuna
muudki, tagasi teadmisi, mis muutsid Euroopa arusaamist maailmast. Hispaanias kutsutakse seda aega Hispaania Kuldseks Ajastuks ja seda intellektuaalset liikumist Salamanca Kooliks. Aeglane "Hispaania allakäik" algas 17. sajandil, ning selles olid kaasatud ka poliitilised, sotsiaalsed ja majanduslikud asjaolud, kuid põhjustajaks oli pidev pinge sõjaväelistes püüete näol seda kogu Euroopas. Hispaania sõjavägi oli üldiselt edukas laialipaisatud Habsburgide impeeriumi kaitsmisel, kuid see ettevõte viis lõpuks Hispaania kolmekümneaastase sõja ajal pankrotti. 1640-ndaks aastaks, mil Hispaania jõud olid Euroopas laiali, kaotas Hispaania Portugali ja selle Impeeriumi. 18 sajandi esimesi aastaid täitsid vaidlused päriluse üle. 1701-1714 oli Hispaania Pärilussõda, laiaulatuslik rahvusvaheine konflikt segunenud kodusõjajaga; sõda läks Hispaaniale lõpuks maksma Euroopa maavaldused ja positsiooni Euroopa juhtiva jõuna
õpetamises ja ka maalimises, eriti nurk, ring ning sirged ja kõverad jooned, oli eriti märkimisväärne. Kandinsky jaoks oli see väga arendav ja produktiivne periood. Tema suurt loomingulist vabadust kroonib 1925. aastal loodud töö Yellow- red- blue**. See on kahe meetrine teos, kus on kasutusel kõik põhivormid: vertikaalne kollane ristkülik, kalduv punane rist, suur tumesinine ring, mustad jooned, ringikujulised kaared, ühevärvilised ringid ja laialipaisatud malelauad, mis panustavad tema tundlikule keerukusele. Selline visuaalselt lihtne vormide ja värvide identifitseerimine lõuendil, avab juurdepääasu töö sisuni, mille jõudmiseni on oluline jälgida kujundite ja värvide omavahelist suhet ja harmooniat. Kandinsky oli ka osake Blue Four`ist***, mis asutati 1923. aastal. Sinna kuulisd ka Klee, Feininger ja von Jawlensky, kes pidasid loenguid ja näitusi Suurbritannias 1924. aastal. 1925. aastal kolis Bauhaus Weimari
pehmelakk; ,,Maalija", 1951, ofort; ,,Üksindus", 1950-52, pehmelakk). 1948. aasta mais alustas Viiralt väga huvitavat väikeste tööde seeriat. Need sündisid spontaanselt, päevikulaadse pihtimusena, kuupäevadki plaadile märgitud, ning on valdavalt fantastilised portreed. Seejuures puudub neis peaaegu täiesti grotesk; suuri silmi hingestab kannatus oma eri varjundites, kord piinava ängina, kord leebe nukrusena. Seeriat kannab kibe sõjakogemus, sõjas laialipaisatud rahva traagika; üldine valu on lahutamatu isiklikust. 1949. aastal lisandub veel neli lehte, mis tugevdavad sarja ühiskondlikku kõlajõudu. Varjendite, gaasikambrite, Hiroshimade õuduse on kunstnik suutnud koondada lehe ,,Elu varemetes" tillukesele pinnale. ,,Jutlustaja" teema võtab ta taas üles 1949.aastal kuivnõelalehes ,,Diktaator II", milles juhi-massi sümboolset kujundit on elu konkretiseerinud. Oraator ja
arutlusi kohtab tema teostes harva. Eesti rahvalaulude vahendaja Herderile Kogus rahvalaule ja saatis käsikirjad Herderile.Herder kasutas neid rahvalaulude kogumiku koostamiseks. Esimesed suuremad rahvalaulude kogumikud Balti provintsides avaldati läti keelealal 19. sajandi algul. Eesti keelealal esialgu suuremaid publikatsioone ei olnud. "Eesti keeleõpetuse" retseptsioon See teos järgib saksa ja ladina grammatikate eeskuju. Tema teene seisneb selles, et ta koondas laialipaisatud käsikirjalised ja trükitud põhja- ja lõunaeesti grammatikad ja leksikonid ühte käsiraamatusse. Esimesed eestlastest literaadid Friedrich Robert Faehlmann ja Friedrich Reinhold Kreutzwald suhtusid Hupelisse kui keelemehesse kriitiliselt, sest tema "Eesti keeleõpetus" oli nende meelest puudulik ja kehv. Baltisakslaste sõnavara koguja Hupeli tegelemine eesti keelega langeb aega, mil hakati esmakordselt tähelepanu pöörama Balti provintsides kõneldava saksa keele omapärale
metsaseire, kompleksseire, kiirgusseire, seismoseire, mullaseire, tugiprogramm. Keskkonnaindikaator- näitaja või näitajate kogum, mis kajastab lihtsustatult kompleksseid seoseid keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite vahel (sh poliitilised, sotsiaalmajanduslikud jt tegurid), võimaldades jälgida trende ja hinnata muutusi aegrea jooksul. Keskkonnaindikaatorite vajadus tuleneb: suurest huvist keskkonnaseisundi info järele, sageli on olemasolev keskkonnaandmestik üsna laialipaisatud ning raskesti hoomatav ja võrreldav, keskkonnaindikaatorid võimaldavad keskkonnseisundist anda lihtsustatud ülevaadet, eskkonnaindikaatorid võimaldavad hinnata keskkonnapoliitika eesmärkide realiseerumise tulemuslikkust. Nõuded keskkonnaindikaatoritele: teaduslikult põhjendatud; kajastama põhjuslikke seoseid; esinduslikud, hõlmama keskkonda ja seda mõjutavaid tegureid terviklikult; pakkuma üheselt mõistetava väljundi, võimaldades jälgida trende.
Inkorporeerimine: õigusaktide koondamine ja süstematiseerimine publikatsioonideks kronoloogilises, tähestikulises, õigusharude vormelises järjestuses. Inkorporeerimise otsuse langetab pädev riigiorgan, kes määrab ka inkorporrerimise põhimõtted, ülesanded ning lubatud tehnilised võtted. Inkorporeerimisel ei muudeta ega täiendata inkorporeeritavaid normatiivakte. Jaotatakse ametlikuks ja mitteametlikuks. Kodifitseerimisel kooskõlastatakse süsteemselt ja sünteesivalt laialipaisatud õigusnormid, kõrvaldatakse nende vasturääkivused, reguleeritakse täiendavalt üksikute õigusnormide senised lüngad, vajaduse korral täiendatakse terviklikku kogumit aluseid või korda reguleerivate või mõistet avavate uute õigusnormidega, kõrvaldatakse osalised või täielikud kordused ning uut lõpptulemit redigeeritakse normitehniliselt. Õigusnormide või õigusaktide kaupa nende normide kogumit sisuline süstematiseerimine ning nende ühendamine
o tugiprogramm keskkonnaindikaator – näitaja(te) kogum, mis kajastab lihtsustatult kompleksseid seoseid keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite vahel (sh poliitilised, sotsiaal-majanduslikud tegurid), võimaldades jälgida trende ja hinnata muutusi aegrea jooksul keskkonnaindikaatorite vajadus: o tuleneb suurest huvist keskkonnaseisundi info järele o sageli on olemasolev keskkonnaandmestik üsna laialipaisatud ning raskesti hoomatav ja võrreldav o keskkonnaindikaatorid võimaldavad keskkonnaseisundist anda lihtsustatud ülevaadet o keskkonnaindikaatorid võimaldavad hinnata keskkonnapoliitika eesmärkide realiseerumise tulemuslikkust nõuded keskkonnaindikaatoritele: o teaduslikult põhjendatud o peavad kajastama põhjuslikke seoseid
Lisaks isikufondid, haridusasutuste fondid, pea kõik arhiiviainesed. Tallinna Linnarhiiv (TLA), seal ka palju nõukogudeaegset materjali, mis seotud Tallinna ja tolleaegsete ettevõtetega. Ametkondlikud arhiivid – ministeeriumide arhiivid, kus on mõnel pool tallel ka ajaloolist dokumentatsiooni. Asutuste arhiivid ja muuseumide arhiivikogud. Isiklikud arhiivid, kes mingil moel tollase võimustruktuuriga seotud olid. VENEMAAL: Suur osa väga olulist infot on laialipaisatud ja Venemaal. Tollase riigi võimusüsteem ja selle toimimine tingis selle. Paljude teemade puhul ei ole võimalik selgust saada, kui vene arhiivides asuvaid dokumente ei kasuta. Eriti parteilise tegevuse kohta. Föderaalarhiivid – kõige olulisemad, riiklikku arhiivisüsteemi kuuluvad Endised parteiarhiivid: Venemaa Riiklik Sotsiaal-poliitilise Ajaloo Arhiiv (RGASPI); Venemaa Riiklik Uusima Ajaloo Arhiiv (RGANI)
kõrgemale ja keerukamatele vormidele. Liikumapanevaks jõuks on kontsentratsioon ja differentseerumine. Maailma ajalugu ja ühiskondade areng algab alati kontsentratsioonist nii maakera kui kõik teised planeedid on tekkinud kontsentratsiooni tagajärjel. Kõik planeedid on tekkinud udust ja esimesest udu koondumisest. Planeetide moodustamise järgselt jõudis tsivilisatsiooni areng diferentseerumise juurde, mil tekkisid erinevad rahvad ja rahvused laialipaisatud leekide koondumisest. Iga kord, kui ühiskonna areng jõuab uude arenguetappi, hakkavad kaks taset vahelduma. Miks ühiskond arenema hakkab, sellele ei osanud Spencer ise vastata. Kontsentratsioon seondub ühetüübilisusega ja see kutsubki esile arengu. teised teoreetikud on oma seisukohti selles osas välja pakkunud. Sotsiaaldarvinism on üks inimvaenulikem sotsiaalteaduslik vool, kus ühiskonna arengut ja
tölgendavad ning vôrreldavad; * Analüütiline mittevasturääkivus (indikaatorid peavad olema hästi tuletatud nii teaduslikult ja tehniliselt); * Vörreldavus (indikaatorid peavad baseeruma eksisteerival, kvaliteetsel ja hästi dokumenteeritud andmestikul, mida regulaarselt täiendatakse). Keskkonnaindikaatorite vajadus tuleneb: • Suurest huvist keskkonnaseisundi info järele • Sageli on olemasolev keskkonnaandmestik üsna laialipaisatud ning raskesti hoomatav ja võrreldav • Keskkonnaindikaatorid võimaldavad keskkonnseisundist anda lihtsustatud ülevaadet • Keskkonnaindikaatorid võimaldavad hinnata keskkonnapoliitika eesmärkide realiseerumise tulemuslikkust Kuidas defineerida keskkonnaindikaatorit? Keskkonnaindikaator – näitaja või näitajate kogum, mis kajastab lihtsustatult kompleksseid seoseid keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite vahel (sh poliitilised, sotsiaal- majanduslikud jt
Koos Lätis ja Liivimaal asuvate territooriumidega oli tema pindala umbes 55 000 km2, alates 1347. a., mil Liivi ordu valdusse läks üle Eestimaa Hertsogkond, 67 000 km2. Eestist kuulusid ordule Sakala, Järvamaa, Nurmekund, Alempois, Mõhu, Harjumaa, Virumaa ja Vaiga põhjaosa. Ordul oli valdusi ka Lääne-, Saare- ja Hiiumaal. Ordu nõrkuseks oli see, et tema valdused ei asunud kompaktselt, vaid paiknesid vaheldumisi piiskoppide valdustega ning olid laialipaisatud liig suurele maa-alale. See muutis raskeks oma valduste kaitmise ning killustas sõjalisi jõude. Aastail 1237-1459 allus Liivi Ordu (alamsaksa keeles Dutscher Orden to Lyffland) Saksa Ordu kõrgmeistrile. Tegeliku sõltumatuse saavutas Liivi ordu alates 1459.aastast. Liivi ordu tähtsaimaks keskuseks ja ordumeistri asupaigaks oli pikka aega (1481. aastani) Riia ordulinnus, seejärel asus ordumeister Võnnusse. Ordumeistri valis komtuuridest ja foogtidest koosnev ordukapiitel ja kinnitas (1525
21. veebr, kui Saksa väed jõudsid Haapsallu, kirjutas Esimese Eesti polgu ülem polkovnik Põder alla kokkuleppele, mille järgi nad lubasid jääda erapooletuks, vastutasuks jäeti polgule relvad kätte. Eesti rahvusväeosad olid säilitanud küll osalise võitlusvõime, aga poliitilistel põhjustel otsustati mitte sõdida. Enamlaste käsutuses ainsaks relvastatud jõuks veebr 1918 oli jäänud Punakaart - üle Eesti u 5000 punakaartlast. Enamik punakaartlasi olid üle Eesti laialipaisatud. Samuti puudus neil keskne juhtimine. Punakaartlased olid enamasti relvastatud ainult vintpüsside või revolvritega. Neil puudus sõjaline ettevalmistus. Otsustasid mitte osutada sakslastele vastupanu. Eesti enamlased olid tõsiusklikud kommunistid, olid veendnud, et saksa töölised ei luba oma valitsusel saata ennast sõdime kommunistliku riiga, vaid Saksamaal lahvatab rev, ainus mida ehk usuti, et kohalikud baltisakslased võivad organiseerida Eesti saarte nö karistussalga.
nende normide kogumite (nt üksikute seaduste kaupa) sisuline süstematiseerimine enamasti mingi õigusharu ulatuses ning nende ühendamine uueks kvaliteediks - terviklikuks, ühtseks, süsteemseks ja seejuures sünteesitud koguks (koodeks ehk seadustik). Kodifitseerimisel kooskõlastatakse süsteemselt ja sünteesivalt nt vastava õigusharu seni eri aegadel ja eri seadustes (võimalik ka lisaks teistes õigustloovates aktides) laialipaisatud õigusnormid, kõrvaldatakse nende vasturääkivused (vastuolud ehk normikollisioonid), reguleeritakse täiendavalt üksikute õigusnormide senised lüngad, vajadusel täiendatakse terviklikku kogumit uute aluseid (juhtusid) või korda reguleerivate või mõistet avavate (legaaldefinitsiooni sätestavate) õigusnormidega, kõrvaldatakse osalised või täielikud kordused ning uut lõpptulemit redigeeritakse normitehniliselt.
normide kogumite (nt üksikute seaduste kaupa) sisuline süstematiseerimine enamasti mingi õigusharu ulatuses ning nende ühendamine uueks kvaliteediks – terviklikuks, ühtseks, süsteemseks ja seejuures sünteesitud koguks (koodeks ehk seadustik). Kodifitseerimisel kooskõlastatakse süsteemselt ja sünteesivalt nt vastava õigusharu seni eri aegadel ja eri seadustes (võimalik ka lisaks teistes õigustloovates aktides) laialipaisatud õigusnormid, kõrvaldatakse nende vasturääkivused (vastuolud ehk normikollisioonid), reguleeritakse täiendavalt üksikute õigusnormide senised lüngad, vajadusel täiendatakse terviklikku kogumit uute aluseid (juhtusid) või korda reguleerivate või mõistet avavate (legaaldefinitsiooni sätestavate) õigusnormidega. Haldusakt — täidesaatva riigivõimu õigusaktid ehk eksekutiivaktid (määrused, korraldused,
annaabi.ee 
