Frangi riik Karolingide ajal. Kerly Saarkoppel 10 A Pärast Karl Martelli surma päris võimu tema poeg Pippin Lühike (741-768), kes võitis vaimulike poolehoiu, tunnistades laialijagatud maavaldusi kiriku omandina. Rooma paavsti ähvardasid langobardid ja linnas sees rahulolematu rahvas. 754-756 a. korraldas Pippin Itaalia-sõjakäigu, mille tulemusel loovutasid langobardid Rooma lähipiirkonna, millest tekkis Paavstiriik e. Kirikuriik. Paavst kroonis Pippini ja sellega tulid võimule Karolingid. Karl Suur (768-814), oli kuulsaim Karolingide soost valitseja, geniaalne väejuht, raudse rusikaga, kuid ka kirjaoskamatu. 774a
ülem. Frangi riigi esimene õitseng, mis siiski killustus sajandi lõpul.Riigi killustumine 7.saj: Neustria, Austraasia, Akvitaania.Riigi taasühendamine 7.saj. lõpul(687)majordoomuse Pippin Lühikese poolt.Verduni lepinguga 843 lagunes Frangi riik kolmeks-uued arenguliinid. Ida-Frangi riigis tuli 10. sajandil võimule Ottoniidide dünastia. Lõuna-Frangi riigis haarasid 967. aastal võimu Kapetingid -laialijagatud alade tükkhaaval kokkukorjamisega Prantsuse kuningriigi loomine.Lothari pärandi lõunaosas laiendas valdusi Itaalia kuningriik.
maavaldustel. Karl Martell, aga leidis lahenduse maise ja taevase sõjaväe liitmiseks andes kõrgema vaimuliku ametid väejuhtidele. Nii tagas ta alamate ustavuse ja kiriku maavaldused ega lõhkunud kumbagi oma võimu alustala. Karl martelli tähtsus seisneski selles, et ta suutis peatad islami leviku frangi riiki. 1. Pippin Lühike 741-768 * Kindlakäeline ja ettenägelik Frangi riigi valitseja. TEGEVUS: Maandas kirikumaade riigistamisega tekkinud pinged tunnistas laialijagatud maad kirikuomandiks ning nõustus täiendavaks lepituseks nende pealt kirikule maksu maksma. - Kuna Rooma oli sisuliselt muutunud külaks ja Paavsti ähvardasid väljaspool Roomat Langobardid ning linnas eneses oli alaliselt rahulolematu ilmalik ja vaimulik ülikkond. See tähendas, et paavstile on ädavajalik tugeva valitseja toetus. Phippin kasutas seda ära ja korraldas 754, ja 756 aastal Itaalia sõjakäigu, mille tulemusel loovutasid langobardid
Karolingide pärand. Ludwig I Vaga - Karl Suure poeg, jaotas 817. aastal impeeriumi oma poegade vahel - ümberjagamised, tülid, kodusõjad, mis killustasid Karl Suure pärandit. 843 Vaga poegade vahel Verduni leping - kunagine Frangi riik lõplikult kolmeks - uued arenguliinid. Ida-Frangi riigis tuli 10. sajandil võimule Ottoniidide dünastia (Otto I Suur, nimetas oma riigi Saksa-Rooma riigiks). Lõuna-Frangi riigis haarasid 967. aastal võimu Kapetingid -laialijagatud alade tükkhaaval kokkukorjamisega Prantsuse kuningriigi loomine. Lothari pärandi lõunaosas laiendas valdusi Itaalia kuningriik.
saj lõpuks olid frangid asunud Reini jõe Rooma-poolsele kaldale.) Chlodovech oli Merovechi sugukonnast, kelle järgi sai nime ka Merovingide dünastia.Viimane Meroving saadeti kloostrisse, kus ta 754.a suri 7. Pippin Lühike, Karl Suur ning Karolingide võim. - Pärast Karl Martelli surma päris võimu tema poeg Pippin Lühike (741-768) kindlakäeline ja ettenägelik valitseja. Paari aasta maandas ta kirikumaade riigistamisest tekkinud pinged, tunnistades laialijagatud maavaldusi kiriku omandina ning nõustudes täiendavaks lepituseks nende pealt kirikule makse maksma. Võitnud frangi kõrgvaimulike poolehoiu,suunas Pippin pikgu Rooma poole, kus asus paavst, katoliku kiriku pea.Tugeva valitsejana toetas ta paavsti, keda ähvardasid väljastpoolt Roomat langobardid ning rahulolematu ilmalk ja vaimulik ülikkond. Pippin tõi oma kandidatuuri õigel
antiikkultuuri väärtustamine – Karl Suur koondas enda ümber Euroopa õpetlasi (tuntuim Alkuin Northumbriast) 11. Millised arenguliinid joonistuvad välja Verduni lepingust? Verduni leping - kunagine Frangi riik lõplikult kolmeks - uued arenguliinid. Ida-Frangi riigis tuli 10. sajandil võimule Ottoniidide dünastia (Otto I Suur, nimetas oma riigi Saksa-Rooma riigiks). Lõuna- Frangi riigis haarasid 967. aastal võimu Kapetingid -laialijagatud alade tükkhaaval kokkukorjamisega Prantsuse kuningriigi loomine. Lothari pärandi lõunaosas laiendas valdusi Itaalia kuningriik. 12. Dateeri: Rooma jagunemine idaks ja lääneks- .395a......; Langeb Lääne-Rooma- ..476........; Suur kirikulõhe- ....1054.....; Bütsantsi hävitamine türklaste poolt- ..1453......; Karl Suur kroonitakse keisriks- .800..; Verduni leping- ......843 ...; 13. Selgita mõisted:
Frangiriik ei olnud tugev, igaüks vaatas ise kuidas hakkama sai. Käsitöö ja põlluharimine olid liigendatud. Raha etendas poliitilist rolli. Kultuuriline edasiminek suur. Seadsid eeskujuks antiikaja. Järgmisena võimul poeg Ludwig I Vaga, kaotas impeeriumi 817 oma poegade vahel. 843. Tulid pojad Verduni ja sõlmisid kokkuleppe, mis jagas riigi kolmeks.Ida-F riik 10.s tuli võimule Ottoniidide dünastia. Lääne-F riigis võtsid võimu 967.a Kapetingid, alustasid laialijagatud alade tükkhaaval kokkukorjamisega Prantsuse kuningriigi loomist. Lothari pärandi lõunaosas hakkas oma valdusi laiendama Itaalia kuningriik. Oratores palvetajad. Teine seisus bellatores sõdijad. Keskaja peamine sõjaline jõud raske ratsavägi. §6 Feodaalsuhete kujunemine Kirikuideoloogia püüdis leida tuge maise maailma reaalses jõus. Sellelt jõult tuli nõuda nõrkade ja jõuetute kaitsmist. Kirik kinnitas oma liitu kuningavõimuga, usaldades
kõrgemad vaimulikud ametid anti väejuhtidele Martelli ajal toimus 732.a. Poitiers` lahing. Eellugu: Hakkas levima islam, araablased vallutasid palju alasid. Frangi riigis olid konfliktid ja ristiusustatud paganate vastuseis uuele usule, väljast ähvardasid saksi hõimud põhjast ja araablased lõunast. Araablaste sissetung õnnestus peatada, vallutajad läksid tagasi. See andis riigile arenguimpulsi. Pippin Lühike K.Martelli poeg, päris võimu; tunnistas laialijagatud kirikumaid kiriku omandina ja nõustus nende pealt kirikule makse maksma võitis frangi kõrgvaimulike poolehoiu; nõrk Rooma, nõrk paavstlus, paavsti ähvardasid väljast langobardid, linnas oli rahulolematu ilmalik ja vaimulik ülikkond; Pippin korraldas 2 Itaalia-sõjakäiku langobardid loovutasid paavstile mõne Rooma lähipiirkonna tekkis Paavstiriik e. Kirikuriik 756.a., tasuks seadustas paavst Pippini kahtlase trooninõudluse ja Frangi dünastiate
kätte, hiljem hakati selle nimega kutsuma suurmaapidajaid ja piirkondade maavalitsejaid. Karolingid: Karolingide dünastiale pani aluse Karl Martell, kes sai võimule 714. aastal ja nimetas ennast Frangi hertsogiks. Tema juhtimisel võideti 732. aastal Poitiers' lahingus Araablased. Pärast tema surma päris võimu tema poeg Pippin lühike. Ta maandas kirikumaade jagamisest tekkinud pinged sellega, et tunnistas laialijagatud maad kiriku omandina ning nõustus neilt makse maksma, 754. aastal ja 756. aastal korraldas ta kaks sõjakäiku Itaalia vastu, mille tulemusena loovutasid langobradid paavstile mõne Rooma lähipiirkonna, nii tekkis Paavstiriik ehk Kirikuriik, tasuks selle eest krooniti Pippin ametlikult. Karl Martelli sõjaväereform: Võeti kasutusele senisest pikem ja raskem möök ning sadulajalused, millele toetumine võimaldas mõõga ja piigi löögijõudu suurendada
annaabi.ee 
