valitseb Harilikult kuusk, harvem kask või mänd. Kuusevõrade tiheda katte tõttu saavad alustaimestikus kasvada vaid Varjulembelised taimed Loomemetsad-on levinud põhja ja lääne eesti paenõlvadel.Kuigi paepealsed mullad on huumus ja lubjarikkad On nad väga õhukesed ja kuivavad suvel tugevasti läbi.Hõredas ouurindes on ülekaalus mänd, harvem kuusk Või tamm, alustaimestik on liigirikas Salumetsad- jäänukid kunakistest laialehelistest metsadest. Hetkel on salumetsad haruldased Lodumets-on soostuv met mis põhjaveetaseme tõusmise tõttu on muutnud märjaks. Lammimullad-Kujunenud siseveekogude kaldavööndideis perioodilise üleujutuse tagajärjel Peapealsed mul-(rendsiinad)-levib põhja,lääne eestis.Nad on õhukesed,kõrge huumuse- toitainesisaldusega. Säilitatakse taimkatte all Rähkmuld-levik põhja-lääne eestis paealadel.Iseloomuli kõrge huumuse,toitaine sisaldusega.
Magnus Fries Rootsist. Nagu ka eespool öeldud on valge kärbseseen surmavalt mürgine ja mürgisus ei kao ka kupatamisel. Valge kärbseseen pidi olema toore kartuli lõhnaga. Roheline kärbseseen Roheline kärbseseen (Amanita phalloides) noorelt kellukjas-koonusjas ning värvitoonilt hallikas-kollakasroheline või oliivroheline, vanalt kumer või lame ning üleni kollakas- pruunikas. Jalg on 15 cm kõrgune ning silindriline. Peamiselt võib teda leida laialehelistest leht- ja segametsade lubijatel pindadel. Tema levik oleneb tema tujudest, Saaremaal ja Lääne- Eestis mõnel aastal haruldane, mõnel aga massiline. Väga harva on teda leitud ka Lõuna-Eesti lubjarikkalt moreenpinnaselt. Roheline kärbseseen on surmavalt mürgine, ning kahjuks peetakse teda kübara värvuse tõttu rohelise kübaraga pilvikuks. Tavaliselt tuntakse teda nime all kui death cap ehk surma kübar/müts. Seent kirjeldas esimesena prantsuse botaanik Sébastien Vaillant aastal 1727.
Mikroreljeef on puude olemasolust tingitud turba ebaühtlase vajumise tõttu tugevasti mätlik. Taimestik on põhjaveelise toitumisega ja sarnaneb arumetsades esineva jänesekapsa kasvukohatüübi omaga. Muld keskmiselt kuni hästi viljakas. Enam levinud on I-II boniteedi kuuse-segametsad, vähem männi ja kase enamusega metsad. Peapuuliigiks on kõikjal kuusk. Esineb kuusikuid ja segametsi üle 500 tm/ha puidutagavaraga. Raiestikel on lopsakas eluskate laialehelistest ja kõrrelistest: põdrakanep, pajulilled, lillakas, seaohakas, sinihelmikas, metskastik, kasteheinad, luht-kastevars. Mustika-kõdusoo on tekkinud tavaliselt vähemviljakast siirdesoost või siirderabast pikaajalise kuivendamise mõjul. Mikroreljeef on tugevasti mätlik. Taimkate on põhjaveelise toitumisega ja sarnaneb arumetsades esineva mustika kasvukohatüübi omaga. Iseloomulik on viljuva mustika lausaline levik.
männases. Õied tipmises hõredas õisikus, õiekroon valge, 3-4 mm läbimõõdus. Õitseb juunist augustini, viljaks pähklikestest koosnev jaguvili. Praktilist tähtsust ei oma. Kuivades muutub taim mustaks. Samblarinne: vähe arenenud, esineb tüviksammal, lehiksamblad, roossammal, raunik, metsakäharik, laanik, soovildik, teravtipp. 48 Raiestikele on iseloomulik lopsakas, laialehelistest rohttaimedest angervaks, seaohakas, ojamõõl jt., kõrrelistest soo-, jänes- ja metskastik, luht-kastevars - ning tarnadest mätastarn jt. koosnev taimestik. Metsa uuenemine toimub peamiselt sanglepa ja kaskedega. Levik: vähesel määral kogu Eestis. Tähtsamad taimekooslused: angervaksa-sanglepik, angervaksakaasik, angervaksakuusik. KORDAMISKÜSIMUSED 1. Millist tüüpi muldadega on tegemist soovikumetsades? 2
sookaitsealade (kõik aastast 1981) ja Halliste puisniidu taimestikukaitseala (1957. a.) baasil. Kogupindala 37057 ha. enamus sellest asub Viljandi maakonnas, lääneserv aga Pärnu maakonnas. Soomaa rahvuspark on loodud Eesti suuremate soode, lamminiitude ja -metsade kaitseks. Iseloomulikud on Soomaale igakevadised laialdased üleujutused (näit. 1931. a. 270 km2), olles ainulaadseteks Põhja-Euroopas. 1/3 Soomaa pindalast on metsade all. Pilkupüüdvateks on laialehelistest lehtpuudest koosnevad lammimetsad (Ta, Sa, Ja, Kü, Va, Pä), leidub ka puisniite ja lamminiite. Haruldastest lindudest ja imetajatest elavad piirkonnas must-toonekurg, kaljukotkas, rabapüü, valgeselg-kirjurähn, lendorav, laane-karihiir jt. Kasvab ka haruldasi taimi. Matsalu rahvuspark
annaabi.ee 
