SKANDINAAVIA MAADE KIRJANDUS 19. JA 20.SAJANDI VAHETUSEL
Brandes pidas oma kirjandusloo eesmärgiks püüda näha läbi autori ja teoste ka ajastu psüühika
põhijooni. Loengud hõlmasid prantsuse, saksa ja inglise kirjandust. Väga kõrgelt hindas B. Goethet, Byroni ja
Heinet. Oma uurimustes ja esseedes jõudis ta alati lähedale neile, kelle vaimsust oli temas endas, nende elu ja
teoste peeglis nägi ta ka iseennast. Kirjandus peab olema üks osa ühiskonna vaimsetest elualadest, teatud pilt
ühiskonnast üldse. Kirjandused omavahel on lahutatamatult seotud, ükski kirjandus pole tekkinud isoleeritult
tühjalt kohalt. Brandes on kirjutanud rea kirjanduslikke portreid, ta tundis oma kaasaegsetes ära hilisemad
vaimuhiiglased.
ROOTSI KIRJANDUS
AUGUST STRINDBERG (1849-1912) - rootsi kirjanduse problemaatilisemaks geeniuseks. Tema
esilekerkimine 1880ndatel tähendas naturalismi kõrgperioodi, kuid Strindberg oli samaaegselt romantik, müstik,
dekadentlik kirjanik, ka ekspressionist.