Psüühikahäired Essee Lahutamiskartus lapsel Minu arvates kõige huvitavamaks psüühikahäireks on lahutamiskartus lapsel. Väikelapse- ja eelkoolieas on normaalne , et lapsel avaldub mõningane kartus reaalse või oodatava lahutamise ees isikuist , kellesse laps on kiindunud . Tavaliselt on selleks isikuks lapsevanem või mõni teine perekonnaliige. Lahutamiskartust tuleb diagnoosida vaid siis, kui ärevuses on kesksel kohal vasases lapseeas tekkiv kartus lahutamise ees. Lahutamiskartust , mis tekib arenguliselt mittevastavas eas (nt. teismelisena ), ei kodeerita selles rubriigis , välja arvatud
kõne ja keele spetsiifilised arenguhäired, Psüühilise arengu spetsiifilised õpivilumuste spetsiifilised häired F8 häired (lugemishäire, arvutamisvilumuste häire), pervasiivsed arenguhäired (autism) hüperkineetiline häire, käitumishäire, Psüühikahäired lapse- ja tundeeluhäired (lahutamiskartus, F9 noorukieas rivaalsushäire), suhtlemishäired (valikuline mutism, kiindumishäire)
Psüühilise arengu spetsiifilised õpivilumuste spetsiifilised häired (lugemishäire, F8 häired arvutamisvilumuste häire), pervasiivsed arenguhäired (autism) hüperkineetiline häire, käitumishäire, tundeeluhäired (lahutamiskartus, F9 Psüühikahäired lapse- ja noorukieas rivaalsushäire), suhtlemishäired (valikuline mutism, kiindumishäire) Orgaanilise psüühikahäire põhjustab peaajuhaigus, -kahjustus, -või muu –häire, mille tagajärjel peaaju ei tööta enam nii nagu peaks. Isik võib langeda näiteks deliiriumisse, mida iseloomustab
väline jõud. Meeleoluhäired · Nende häirete puhul on põhiliseks meeleolu või afekti muutus, tavaliselt depressiooni (kaasneva ärevusega või ilma) või meeleolu tõusu suunas. · Meeleolumuutusega kaasneb tavaliselt aktiivsuse muutus Ärevushäired · Normaalne ärevus · Haiguslik ärevus (intensiivne, häirib sotsiaalset adaptatsiooni) · Foobne komponent · Lapseea hirmud (lahutamiskartus, foobiad, mutism, hirmuunenäod) · Hirmud nagu täiskasvanul (agorafoobia, sotsiaalfoobia, lihtfoobia, paanikahäire) Mida uurib sotsiaalpsühholoogia? · ... uurib, kuidas inimesed üksteisest mõtlevad, üksteist mõjutavad ja üksteisesse suhtuvad. Mida tähendab sotsiaalne soodustamine? Millised on ilmnemise tingimused? (nt õngerulli kerimise katse, Triplett 1898)
Mõttekäigus on sagedased tõkestused ja seosetus ning võib tunduda, et mõtted võtab ära mingi väline jõud. Meeleoluhäired - Nende häirete puhul on põhiliseks meeleolu või afekti muutus, tavaliselt depressiooni (kaasneva ärevusega või ilma) või meeleolu tõusu suunas. Meeleolumuutusega kaasneb tavaliselt aktiivsuse muutus. Ärevushäired - Haiguslik ärevus (intensiivne, häirib sotsiaalset adaptatsiooni) Foobne komponent.Lapseea hirmud (lahutamiskartus, foobiad, mutism, hirmuunenäod). Hirmud nagu täiskasvanul (agorafoobia, sotsiaalfoobia, lihtfoobia, paanikahäire) Mida uurib sotsiaalpsühholoogia? uurib, kuidas inimesed üksteisest mõtlevad, üksteist mõjutavad ja üksteisesse suhtuvad. Mida tähendab sotsiaalne soodustamine? Millised on ilmnemise tingimused? Tekib siis, kui inimene tajub konkurentsi ja teeb kergeid äraõpitud ülesandeid.
(käitumishäireta või käitumishäirega) F8 Psüühilise arengu spetsiifilised kõne ja keele spetsiifilised arenguhäired, häired õpivilumuste spetsiifilised häired (lugemishäire) pervasiivsed arenguhäired (autism) F9 Psüühikahäired lapse- ja hüperkineetiline häire, käitumishäire, tundeeluhäired noorukieas (lahutamiskartus, rivaalsushäire), suhtlemishäired (valikuline mutism, kiindumishäire) Eakate psüühikahäirete eripära Eakate psüühiliste iseärasuste ja neist tingitud erivajadustega on Eestis seni tegeldud peamiselt orgaaniliste psüühikahäirete tähenduses. Praktiliselt üldse pole aga käsitletud nende inimeste probleeme ja erivajadusi, kes vananevad või on vananenud koos psüühikahäirega.
Lapse tundeelu häired pigem normi liialdus kui kvalitatiivne anomaalia . Lapse häirete aluseks ei ole samad mehhanismid. Raske liigitada täiskasvanutele omaste kategooriate alla. ENUREES/ENKOPREES - Primaarne (sünnist) ja sekundaarne (peale stresseerivat sündmust) . P seas rohkem; vanus 5-7a . Iseseisev või kaasneb teiste käitumis-ja tundeelu häiretega . Lisaprobleemid (narrimine, EH, kohanemine jne.) LAHUTAMISKARTUS Vanusegrupp 4-9-a . Esinemissagedus 3,5-5,4%, P=T . Diagnostiline kui kartus intensiivne, kaasnevad ärevus, suhtlemisraskused, somaatilised kaebused Noorem täiskasvanuiga, keskiga. Väga palju sõltub tervisest, eluviisist 20-30 varane täisiga e noorem täiskasvanuiga; 40-50 keskmine täisiga; 60- ... hiline täisiga e vanadus
Motoorika spetsiifiline arenguhäire Segatüüpi spetsiifilised arenguhäired Pervasiivsed arenguhäired (lapse autism, Retti sündroom, Aspergeri sündroom jms.) Psühholoogilise arengu muud häired Psühholoogilise arengu täpsustamata häire TAVALISELT LAPSEEAS ALANUD KÄITUMIS- JA TUNDEELU HÄIRED on jälle üsna kirju rühm, kus kriteeriumid kohati üsna hinnangulised (näiteks: ülemäärane kaklemine ja huligaanitsemine, ebatavaliselt intensiivne lahutamiskartus), mistõttu nende operatsionaliseerimisel veel palju tööd ees seisab. Alarühmad on: Hüperkineetilised häired Käitumishäired Segatüüpi käitumis- ja tundeeluhäired Lapsele iseloomulikud tundeeluhäired (lahutamiskartus, foobiad, rivaalsushäire jms.) Lapse või nooruki suhtlemishäired (valikuline mutism, valikuta kiindumine jms.) Tikid Lapse või nooruki muud käitumis- ja tundeelu häired (mitteorganiline enurees, Pica, liigutuste stereotüüpiad, kogelemine jms.)
F40-F49 Neurootilised, stressiga seotud somatoformsed häired Foobiad Ärevushäired (nt paanikahäire) Obsessiiv-kompulsiivne häire Konversioonihäire 5-HT, NA, GABA Ärevus ja ärevushäired: *normaalne ärevus - igapäevaselt (nt ettekande esitamine) *haiguslik ärevus -intensiivne, häirib sotsiaalset adaptsiooni; reaktsioon sündmusele suurem kui võiks olla; ei pruugi tekkida kindla asja peale. *foobne komponent ärevus tekib kindla asja peale *lapseea hirmud (lahutamiskartus, hirmuunenäod) *hirmud täiskasvanul (erinevad foobiad, paanikahäire) Foobiad See on häirete grupp, kus ärevus on põhjustatud ainult või peaasjalikult kindel (isiku suhtes väliste) situatsioonide või objektide poolt, mis tegelikult ei ole ohtlikud. Nähakse olukorras rohkem, kui seal on. Seetõttu välditakse tavaliselt selliseid situatsioone või objekte või talutakse neid ülemäärase hirmuga 1) Lihtfoobia kindla eseme või asja suhtes
F40-F49 Neurootilised, stressiga seotud somatoformsed häired Foobiad Ärevushäired (nt paanikahäire) Obsessiiv-kompulsiivne häire Konversioonihäire 5-HT, NA, GABA Ärevus ja ärevushäired: *normaalne ärevus - igapäevaselt (nt ettekande esitamine) *haiguslik ärevus -intensiivne, häirib sotsiaalset adaptsiooni; reaktsioon sündmusele suurem kui võiks olla; ei pruugi tekkida kindla asja peale. *foobne komponent – ärevus tekib kindla asja peale *lapseea hirmud (lahutamiskartus, hirmuunenäod) *hirmud täiskasvanul (erinevad foobiad, paanikahäire) Foobiad See on häirete grupp, kus ärevus on põhjustatud ainult või peaasjalikult kindel (isiku suhtes väliste) situatsioonide või objektide poolt, mis tegelikult ei ole ohtlikud. Nähakse olukorras rohkem, kui seal on. Seetõttu välditakse tavaliselt selliseid situatsioone või objekte või talutakse neid ülemäärase hirmuga 1) Lihtfoobia – kindla eseme või asja suhtes
- Subjektiivse distressi ja emotsionaalse häirituse seisus - Tavaliselt häirib sotsiaalset toimetulekut - Tavaliselt tekib olulise elumuutuse või stressitekitava sündmusega kohanemise perioodil Kohanemishäire - Kliinik on varieeruv ning võib avalduda: alanenud meeleolu, ärevuse, mure või nende sgune, tunne et ei saa hakkama - Mõningane häiritus igapäevatoimingute sooritamisel - Võivad avalduda käitumishäired Lapseea separtsiooniärevus - Lahutamiskartus on ärevuse fookuses - Ärevus ilmneb varases lapsepõlves - Erista normaalsest lahutamisärevuses – intensiivsus ebatavaliselt tugev, püsi kauem, põhjustab probleeme toimetulekus Valikuline mutism - Väljendunud emotsionaalselt determineeritud valikulisus kõnelemisel - Mõnes situatsioonis on kõneoskused eakohased, mõnes ei kõnele - Sageli seotud väljedunud isiksusejoontega nt sotsiaalärevus MEELEOLUHÄIRED
Väikelaste tundeelu häired on sageli seotud lähedase inimsuhte probleemidega. Lisaks on ka kõrvalekalded aju arengus. Tundeeluhäired lapseeas on ka kui normaalse arengu liialdus. Ärevushäired Probleemid, mis on seotud hirmudega. Lastel on rohkem hirmusid, kuna neli puuduvad kogemused asjadest. Ärevushäire on nn internalisatsioonihäire, agressioon on suunatud iseenda vastu. Kahjustab last ennast, kardab midagi ja see segab tema psühholoogilist heaolutunnet. - Lapse lahutamiskartus vanem võib ära minna ja hirm et ei tule tagasi, elab enda sees läbi - Foobiad nt loomade kartus, sotsiaalsete olukordade kartus - Lapse rivaalsushäire laps armukade õdede-vendade suhtes - Koolihirm Depressioon Depressioon on meeleolu püsiv langus, keskendumisvõime langus, häiritud uni ja/või söögiisu, enesehinnangu langus, kehatalitluse aeglustumine, võimetus tunda rõõmu ja huvi eakohase tegevuse suhtes.
·Jõud (võim) hirm füüsiline või sellega ähvardamine narrimine, mõnitamine väljapressimine, eiramine ·Soodustavaks stress, pere distress, klassi suurus ... ·varased ohumärgid kiusatav laps (passiivne või provotseeriv) kiusaja Enurees/Enkoprees Primaarne (sünnist) ja sekundaarne (peale stresseerivat sündmust) ·P seas rohkem; vanus 5-7a ·Iseseisev või kaasneb teiste käitumis-ja tundeelu häiretega ·Lisaprobleemid (narrimine, EH, kohanemine jne.) Lahutamiskartus ·Vanusegrupp 4-9-a ·Esinemissagedus 3,5-5,4%, P=T ·Diagnostiline kui kartus intensiivne, kaasnevad ärevus, suhtlemisraskused, somaatilised kaebused Tikid ·Vastutahtelised, kiired, korduvad ja stereotüüpsed lihasgruppide liigutused ·Motoorsed (lihtsad, komplekssed) ja vokaalsed (lihtsad mõttetud helid, häälitsused, komplekssed ehholaalia, katkestused, kõla/tooni muutused) ·Käitumuslikud ADHD, obsessioonid, emotsionaalne labiilsus, ärrituvus, agressiivsus,
annaabi.ee 
