Indrek Hirv
midagi eelnevast perioodist: paigutatuna uude konteksti on sel juba teine tähendus.
Hirv on põiminud kogumikesse ka luuletõlkeid eestindanud 20. sajandi alguse prantslasi, ja
teiste maade poeete, nagu Rilke, Lorca, Brodsky. Veel on Hirv tõlkinud saksa keelest näiteks
Kristian Jaak Petersoni. Tõlkimine on Hirvele eelkõige teiste autorite põimimine oma
poeetilisse universumisse.
Hirve luulemaailma semantiline struktuur moodustub polaarsetest, omavahel lahutamatutest
opositsioonidest: peateemad on surm/elu, öö/päev, kirg/tüdimus, aeg/ajatus või hetk/igavik
ning mina ja sina. Need vastandid on äärmiselt ühtsed, kuuluvad orgaaniliselt kokku,
tähistades sama teema vastaspoolt mitte ainult ööd pole päevata, vaid nende järgnevus on
loomulik.
Hirve luules leiab palju eri tüüpi helikordusi, ohtralt on homonüüm- ja täisriimide kõrval ka
nn. ebatäpseid riime, ird ja liitriime. Nii suhestub Hirve luule kas või puhtalt riimide kaudu
annaabi.ee 
