keetmisel võimalik täielikult eemaldada karbonaatioonisid. Loodusliku vee aurumisjääk sisaldab kaltsiumkarbonaati. CaCO3 + CO2 Ca 2+ + 2HCO3- Lahused Lahus kahest või enamast ainest koosnev homogeenne süsteem Lahusti on lahustes enamikel juhtudel see aine, mida on rohkem massi- või mahuprotsentides. Erandiks on vesilahused, milledes on lahustajaks alati vesi, vaatamata tema sisaldusele lahuses. Lahusti lahustamisomadused sõltuvad: 1. lahusti molekulide polaarsusest 2. lahustamata aine struktuurist Lahustamise põhireegel: sarnane lahustab sarnast Lahustumisprotsess protsess on lahustumine kui lahusest lahusti eraldamisel jääb alles lahustunud aine Lahuste klassifikatsioon 1. Elektrijuhtivuse järgi (ioonsed või molaarsed viimased elektrit ei juhi) 2. Küllastamata või küllastunud lahus aine lahustuvuse määrab küllastunud lahuse kontsentratsioon
keetmisel võimalik täielikult eemaldada karbonaatioonisid. Loodusliku vee aurumisjääk sisaldab kaltsiumkarbonaati. CaCO3 + CO2 Ca 2+ + 2HCO3- Lahused Lahus kahest või enamast ainest koosnev homogeenne süsteem Lahusti on lahustes enamikel juhtudel see aine, mida on rohkem massi- või mahuprotsentides. Erandiks on vesilahused, milledes on lahustajaks alati vesi, vaatamata tema sisaldusele lahuses. Lahusti lahustamisomadused sõltuvad: 1. lahusti molekulide polaarsusest 2. lahustamata aine struktuurist Lahustamise põhireegel: sarnane lahustab sarnast Lahustumisprotsess protsess on lahustumine kui lahusest lahusti eraldamisel jääb alles lahustunud aine Lahuste klassifikatsioon 1. Elektrijuhtivuse järgi (ioonsed või molaarsed viimased elektrit ei juhi) 2. Küllastamata või küllastunud lahus aine lahustuvuse määrab küllastunud lahuse kontsentratsioon
tahkesse olekusse lahustunud aine osakesed. Tahkete ainete puhastamine on võimalik, kui nende ainete lahustuvused on suuresti erinevad kõrgel ja madalal temperatuuril b) Ainete eraldamiseks segudeks lahustitega. Ekstraktsiooni protsess, nt rasvade eraldamiseks töödeldakse segu kas dietüüleetri või bensiiniga. Rasvad lahustuvad ning lahustite eemaldamiseks saadakse kätte tahkel kujul vastavad rasvad. Seda kasut ka paljude ainete eraldamisel Lahusti lahustamisomadused sõltuvad: a)lahusti molekulide polaarsusest b)lahustatava aine struktuurist. 15. Loodusliku vee koostis - koosneb vee molekulidest, soola molekulid + tahked peendispersedained (muda,savi) ja mikroorganismid. Ioonvahetajatega saab vees eemaldada karedust. Kare vesi lastakse läbi ioonfiltri milles sisalduvad ioniidid eemaldavad veest lisandioonid. Kationiidid eemaldavad katioonid ning anioniidid eemaldavad anioonid.
(moodustuvad kristallid või amorfsed ained). Auru rõhud kuna vedeliku osakene on gaasilises olekus, siis ta omab mingit kindlat rõhku. Tahkete ainete lahustuvus suureneb temperatuuri tõustes. Gaaside korral lahustuvus väheneb vedelikes (rõhu tõstmisel aga suureneb). Vedelike keemisel lähevad selle molekulid üle gaasilisse olekusse kogu vedeliku mahu ulatuses. Aurumine toimub ainult vedeliku pinnal. 13. Lahustumine ühe aine osakesed liiguvad teise aine osakeste vahele. Lahusti lahustamisomadused sõltuvad: *lahusti molekulide polaarsusest; *lahustatava aine struktuurist. On erinev, kas ained lahustuvad või reageerivad. Lahustamise põhireegel sarnane lahustab sarnast, st lahusti molekulide omadused on sarnased (lähedased) lahustatava aine molekulide omadustega. Polaarsetes lahustites (H2O, CH3COOH) lahustuvad reeglina hästi ioonvõrega kristallid (soolad), mittepolaarsetes ja nõrgalt polaarsetes enamasti orgaanil ained
Kui Ca ja Mg ioone on vees liias võrreldes HCO ioonidega, siis esineb ka mittekarbonaatne karedus, mis on tingitud vees lahustunud Ca ja Mg sulfiidsetest ja kloriidsetest mineraalidest. Mittekarbonaatne karedus=üldine karedus- karbonaatne karedus. Seda nim ka püsivaks kareduseks, sest ei kõrvaldu keetmisel. Vee üldine karedus- mööduv karedus= jäävkaredus. 12) Lahustumine ühe aine osakesed liiguvad teise aine osakeste vahele. Lahusti lahustamisomadused sõltuvad: *lahusti molekulide polaarsusest; *lahustatava aine struktuurist. On erinev, kas ained lahustuvad või reageerivad. Lahustamise põhireegel sarnane lahustab sarnast, st lahusti molekulide omadused on sarnased (lähedased) lahustatava aine molekulide omadustega. Polaarsetes lahustites (H2O, CH3COOH) lahustuvad reeglina hästi ioonvõrega kristallid (soolad), mittepolaarsetes ja nõrgalt polaarsetes enamasti orgaanil ained
puhastamine on võimalik, kui nende ainete lahustuvused on suuresti erinevad kõrgel ja madalal temp-1; b)ainete eraldamiseks segudeks lahustitega. Ekstraktsiooni protsess, nt rasvade erald töödeldakse segu kas dietüüleetri või bensiiniga. Rasvad lahustuvad ning lahustite eemaldamiseks saadakse kätte tahkel kujul vastavad rasvad. Seda kasut ka paljude ainete eraldamisel; c)lahusteis olevaid lahustunud aineid kasut lahuste doseerimiseks vajalikesse süst-sse. Lahusti lahustamisomadused sõltuvad: a)lahusti molekulide polaarsusest, b)lahustatava aine struktuurist. 12. Loodusliku vee koostis. Vee karedus. Loodusliku vee koostisained: H2O,Ca2+,Mg2+,Fe3+,Na+,K+,Cl-, HCO3-, SO42-, H+, OH- ja muda, savi. Vee karedus on tingitud peamiselt Mg- ja Ca-sooladest. Karedust väljendatakse katlakivi tekitavate Ca- ja Mg-soolade sisaldusega vees (mg-ekv/dm3; mmol/l), jaotatakse mööduvaks ja jäävaks kareduseks
Ainete (tahked, vedelad, gaasid) vees lahustumise iseloomustamine (ühikud, sõltuvus temperatuurist ja rõhust,). Ainete lahustumisomaduste tähtsus igapäevases elus ja kasutamine praktikas (protsessid, kus lahustunud ainete hulka vees vähendatakse või suurendatakse). Näited. Lahuste komponentide eraldamine lahustest (tahke aine vedelikus, vedelikud vedelikus, gaas vedelikus). Lahustumine ühe aine osakesed liiguvad teise aine osakeste vahele. Lahusti lahustamisomadused sõltuvad lahusti molekulide polaarsusest ja lahustatava aine struktuurist. On erinev, kas ained lahustuvad või reageerivad. Ainete vees lahustumise iseloomustamine: Lahustamise põhireegel sarnane lahustab sarnast, st lahusti molekulide omadused on sarnased (lähedased) lahustatava aine molekulide omadustega. Polaarsetes lahustites (H2O, CH3COOH) lahustuvad reeglina hästi ioonvõrega kristallid (soolad), mittepolaarsetes ja nõrgalt polaarsetes enamasti orgaanil ained.
Milline protsess on lahustumine? Ainete (tahked, vedelad, gaasid) vees lahustumise iseloomustamine (ühikud, sõltuvus temperatuurist ja rõhust,). Ainete lahustumisomaduste tähtsus igapäevases elus ja kasutamine praktikas (protsessid, kus lahustunud ainete hulka vees vähendatakse või suurendatakse). Näited. Lahuste komponentide eraldamine lahustest (tahke aine vedelikus, vedelikud vedelikus, gaas vedelikus). Lahustumine ühe aine osakesed liiguvad teise aine osakeste vahele. Lahusti lahustamisomadused sõltuvad: * lahusti molekulide polaarsusest *lahustatava aine struktuurist. (Lahustumist ei tohi sassi ajada reageerimisega! (kontrolliks: Kui lahusti eemaldada ja järgi jääb sama aine mida lahustati,, siis on tegemist lahustamisega)) Lahustamise põhireegel sarnane lahustab sarnast. St. et lahusti molekulide omadused on lähedased lahustatava aine molekulide omadustega. Polaarsetes lahustites (H2O, CH3COOH)
oluliselt suuremad molekulide mõõtmetest, moodustavad dispergeeritud süsteeme (kolloidsed süsteemid). Gaas vedelikus vaht N: vahukoor, seebivaht, Vedelik vedelikus emulsioon N: majonees, kätekreem, tahke aine vedelikus kolloidne suspensioon N: piim, värvid, tint. Lahusti on mittevesilahuste korral aine, mida on lahuses rohkem (massi- või mahuprotsentides) ja/või mis ei muuda oma agregaatolekut; vesilahuste korral alati vesi. Lahusti lahustamisomadused sõltuvad: 1) lahusti molekulide polaarsusest; 2) lahustatava aine struktuurist. Lahustamise põhireegel: sarnane lahustab sarnast, s.t. lahusti molekulide omadused on sarnased (lähedased) lahustatava aine molekulide omadustega. Polaarsetes lahustites (H2O, CH3COOH) lahustuvad reeglina ioonvõrega kristallid (soolad), mittepolaarsetes ja nõrgalt polaarsetes enamasti orgaanilised ained. Vedelaid lahuseid iseloomustatakse nende koostisega. Tähtsaim suurus kontsentratsioon
annaabi.ee 
