pindala); - laikkoristus, mis seisneb põllu üksikosadel (laiguti) leiduvate kivide eemalda- mises; - kohtkoristus, mis seisneb põllul üksikuna (ühekaupa) paiknevate suuremate ki- vide eemaldamises; 2) koristusprotsessi etapilisuse järgi: - otsekoristus ehk üheetapiline, mis seisneb kivide kogumises või välja- kangutamises koos nende kohese äraveoga; - lahuskoristus ehk kaheetapiline, mispuhul kivide vaalutamine või välja- kangutamine ning nende kogumine ja äravedu toimuvad ajaliselt erinevatel etappidel. Suure energiamahukuse tõttu on vähe levinud tehnoloogiavariant, kus koos kivide kogumisega need purustatakse killustikuks ja laotatakse põllule tagasi. Kartulikasvatu-ses seevastu on (eeskätt Sotimaal) levinud tehnoloogia, kus kivid separeeritakse mullast välja
söödana, tuleb ka need koristada. Tulenevalt sellest sisaldab juurviljakoristus järgmisi tööoperatsioone: pealsete eemaldamine, juurikate mullast väljakergitamine või -kaevamine, pealsete ja juurikate kogumine, nende puhastamine mullast, laadimine veokile, vedu ja mahalaadimine 26 saagi tarbimise, töötlemise või hoiustamise kohta. Etapilisuse järgi liigitatakse koristusviisid kaheks: otse- ja lahuskoristus. Otsekoristuse puhul toimuvad eelnimetatud tööoperatsioonid üheetapiliselt. See on seotud aga organisatsiooniliste raskustega üheaegselt juurikate veo ja hoiustamisega tuleb vedada ja söödaks valmistada ka pealsed. Lahuskoristuse puhul toimub koristusprotsess kahe- või kolmeetapiliselt. Enamlevinud on kaheetapiline, kusjuures kasutatakse kahte varianti: 1) esimene töökäik pealsete eemaldamine, teine töökäik juurikate väljakaevamine, kogumine ja veokile laadimine;
töötlemiseks. 1922.a. insenerid Rogov ja Ušakov tegid ettepaneku freesturba tootmiseks pinnakihilise freesimise teel. Freesitud kiht kuivatati samas valmis toodanguks 1923.a. J.Rogov patenteeris kütteturba tootmise viis puru näol soopinnalt. 1927. a. töötas “Instorf” välja tehnoloogia freesturba mehhaanilise ja pneumokombainidega. Tükkturba tootmine freesvormimise meetodil töötati välja 30-ndatel aastatel. Kaasajal on levinuim freesturba tehnoloogia. Soomes moodustab lahuskoristus 50%, ümbervallitamine 30%, pneumaatiline koristus 14% ja punkerkogumine 6%. Tükkturvast toodetakse ainult freesvormimise meetodil. Iirimaal toodetakse freesturvas ümbervallitamisega, tükkturvast bagerkaevandamisega. Rootsis on olnud kasutusel elevaatormasinad ja pressid. Freesturvas on toodetud ümbervallituse meetodil (Peco), masinad samad, mis Iirimaal. Toodetakse ka pätsturvast. Saksamaal on toodetud bageritega. Kaasajal on kaevandamine lõppenud
annaabi.ee 
