Loogija ja juriidiline argumentatsioon
süllogismi reeglite ja loogika seaduste järgi.
Tõestus peab olema pidev ehk sammsammuline. Tõestuses ei tohi kasutada
eeldust, mis vajab veel ise tõestamist.
Loogikavead jagatakse paralogismideks ja sofismideks.
Paralogism- mõtlemisvea tõttu tahtmatult tekkinud väärjärldus.
Sofism- tahtlikult vääradele eeldustele rajatud järeldus, mis formaalselt näib õigena. See
tuleneb mõistete ja sõnade mitmetähenduslikkusest ning nähtuste erikülgede lahtikiskumisest
üksteisest.
Näiteks: Inimestel on võimatu pidevalt elada pea alaspidi. Järelikult ei ole Austraalias
võimalik elada.
Paradoks- On tavaliselt üldtunnustatule vasturääkiv, näilikult mõistusevastane väide.
Küsimus on selline lause, mis sisaldab määramatuse momenti ja selle kõrvaldamise nõuet.
Näiteks: Kes meist ei armastaks head elu? - ei ole küsimus. Nimetage kõike Euroopa Liidu
liikmesriigid! - on küsimus.