Bioloogia 06.03.2012 Keharakkude moodustumine Interfaas Faas kahe mitoosi vahel Toimub DNA replikatsioon e. DNA kahekordistumine ATP süntees Suurenenud raku mõõtmed ja organellide arv Tsentrioolid kahestuvad Kromosoomid on lahtikeerdunud nukleosoomsete fibrillidena Profaas ettevalmistav faas Kromosoomid keerduvad kokku, muutuvad nähtavaks Tuumakesed kaovad Tuum suureneb Tuumamembraan lahustub Tsentrioolid liiguvad poolustele Moodustub mitoosikääv Metafaas eraldumisfaas Kromosoomid koonduvad käävi ekvatoriaaltasandile Kääviniidid kinnituvad ühe otsaga kromosoomi tsentromeeri e. Primaarsoonise külge ja teise otsaga tsentriooli külge Anafaas rändamisfaas
MITOOS- Päristuumsete rakkude jagunemise viis, kromosoomide arv tütarrakkudes püsib sama. Diploidsed rakud, kus on 2n-46 kromosoomi. rakutsükkel- raku eluring ühe mitoosi lõpust järgmise mitoosi lõpuni Interfaas- toimub enne mitoosi! Organellide arv suureneb, toimub ATP süntees, tsentrioolid kahekordistuvad. Raku mõõtmed suurenevad. DNA kahekordistub. Kromosoomid on lahtikeerdunud- neid pole näha. Iga kromosoomi ehituses on interfaasi lõpus 2 DNA molekuli. Rakud diferentseeruvad (omandavad mingi vastava koe kuju, talitluse) Profaas- kromosoomid keerduvad kokku, rakutuum suureneb, tuumakesed kaovad. Tsentrioolipaarid liiguvad vastassuunas, rakk polariseerub. Tsentrioolide vahele moodustuvad kääviniidid. Tuumamembraanid lagunevad. Metafaas- kromosoomid liiguvad raku keskele, paigutuvad raku ekvatoriaaltasandile. Kromosoomid on max kokku keerdunud
· moodustub kaks tütarrakku · kahe mitoosi vahele jääb interfaas · organellide arv suureneb · ATP ja teiste makroergiliste ühendite süntees valmistub järgmiseks jagunemiseks · tsentrioolide kahestumine 1 · raku mõõtmed suurenevad · DNA kahekordistumine kromosoomid lahtikeerdunud · enamik rakke diferentseeruvad omandavad vastava koe tüübile iseloomuliku kuju ja talituse paljud rakud kaotavad paljunemisvõime · raku eluring rakutsükkel Mitoos · PROFAAS · kromosoomid keerduvad kokku · rakutuum suureneb, tuumakesed kaovad · tsentrioolipaarid liiguvad vastassuunas rakk polariseerub · tsentrioolide vahele moodustuvad kääviniidid niitjad valgud
madalmolekulaarseid ühendeid Tuumake (T, L) 3 eri piirkonda: 1) fibrillaarne Toimub ribosoomide tsenter; 2) tihe fibrillaarne moodustumine ja rRNA komponent; 3) granulaarne süntees. komponent. Kromatiin (T, L) Rakutuumes paiknevad lahtikeerdunud kromosoomid Kromatiini pärast on (DNA koos valkudega). värvainega värvimist võimalik kergesti mikroskoobi all näha. Siledapinnaline tsütoplasma võrgustik (T, L) Siledapinnalise võrgustiku membraanidel paiknevad Need membraanidel paiknevad ensüümid
· Enne raku jagunemist toimub DNA kahekordistumine. · Iga kromosoomi ehituses on üks DNA molekul. · Interfaasi lõpus toimuva DNA kahekordistumise tagajärjel on kromosoomid rakujagunemise alguseks kahekromatiidilised. · Ühe kromosoomi kromatiidid on omavahel ühendatud tsentromeeri abil. Pari and Pattak Co. · Interfaasis on kromosoomid jälle lahtikeerdunud. · Rakujagunemise eel taastub kromosoomide kahekromatiidilisus. · Mitoosi saab jagada 4ks osaks profaas, metafaas, anafaas ja telofaas. · Profaasis keerduvad kromosoomid nii kokku, et nad muutuvad mikroskoobis nöhtavaks. · Tuumakesed kaovad. · Rakk polariseerub. · Metafaasis liiguvad kromosoomid tagasi raku keskossa. · Just siis on kromosoomid kõige paremini näha · Anafaasis kahestuvad tsentromeerid. · Kromatiidid jõuavad jälle poolustele.
Paljunemine. Areng algab viljastunud munarakust. rakkude toitaine, monomeerideks di ja replikatsioon, toimub ATP süntees, suurenevad raku Peamiselt hulkraksetel, taimedel, loomadel. polüsahhariididele, paljudes puuviljades ja marjades, mõõtmed ja organellide arv, tsentrioolid Mittesuguline paljunemine: Organismi areng algab viinamarjades, sahharoosist vähem magus; Fruktoos- kahekordistuvad, kromosoomid on lahtikeerdunud. mingi osa eraldumisega vanemorganismist. Sugurakud mesi, puuviljad, magusam kui sahharoos, täielikul Profaas: ettevalmistav faas, kromosoomid keerduvad e gameedid. Viljastunud munarakk e sügoot. oksüdeerumisel annab energiat); Disahhariidid: kokku ja muutuvad nähtavaks; tuumakesed kaovad,
Interfaasi lõpus toimuva DNA kahekordistumise tagajärjel on kromosoomid rakujagunemise alguseks kahekromatiidilised (nende koostisse kuulub kaks identset DNA molekuli). Mitoosi alguseks on ühe kromosoomi kromatiidid omavahel ühendatud tsentromeeri abil, mis jagab iga kromatiidi kaheks osaks (kromosoomi õlgadeks). Rakujagunemisel lahknevad kõigi kromosoomide kromatiidid ja moodustunud tütarrakkudesse jäävad ühekromatiidilised kromosoomid. Interfaasis on nad lahtikeerdunud kujul. Kõik hulkrakse organismi rakud ei ole jagunemisvõimelised (taimedel paljunevad algkoerakud). Interfaasis enamik rakke diferentseerub, nad omandavad vastava koe tüübile iseloomuliku kuju ja talitluse. Sellega kaotab palju rakke pöördumatult oma jagunemisvõime (närvi- ja vöötlihasrakud, erütrotsüüdid). On ka rakke, mis tavaliselt küll ei puudu, aga teatud tingimistes on selleks võimelised (maksarakud). Igale liigile on iseloomulik kindel kromosoomide arv
Tsütoplasma on raku sisemuses olev poolvedel aine, mis on pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks. Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. Rakutuum on ümbritsetud kahekihilise membraaniga, et eraldada ja kaitsta kromosoome. Membraanides paiknevad poorid, mille kaudu toimub ainete liikumine sisse ja välja. Sealsed kromosoomid nähtavad vaid rakujagunemise ajal. Kromatiin ehk rakutuumas paiknevad lahtikeerdunud kromosoomid (DNA koos valkudega). Tuumake on piirkond, kus kromosoomidelt toimub intensiivne rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine. Rakumembraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel. Membraan koosneb fosfolipiididest ja valkudest. Loomarakkudele annab tugevust kolesterool. Ülesanded: Ainevahetus läbi membraani - passiivne transport: valgumolekulide vahel on kanalid, millest
paarina,on saadud ühelt ja teine teiselt vanemalt,on sarnased ehituselt ja suuruselt,geenid määravad samu pärilikke tunnuseid.Autosoomid:krom.mis isastel ja emastel on sarnased.inim.44 autosoomi(22 paari)Suguhormoonid-krom.mis isastel ja emastel on erinevad.naistel XX ja meestel XY,esinevad kõikides rakkudes.Kromosoomid:moodustavad tuumas asuva DNA kokku keerdumisel;koosnevad 1 DNA molekulist ja seda stabiliseerivatest histoonvalkudest;pakivad kokku ja kaitsevad DNAd.Kromatiin-kromosoomid lahtikeerdunud kujul;DNA mis on seotud histoonvalkudega.Ploidus:mitmes korduses kromosoomikomplekt rakus esineb:haploidus(n)-kõik kromosoomid rakus on ühes korduses(sugurakud);diploidus(2n)-on rakus kahekordselt(imetajate keharakud);plüploidsus-(3n-20n)rakus rohkem kui 2 kordselt(õistaimed).Tütoskelett- raku tugi ja liikumissüsteem.Ül:annab rakule kuju,tagab organellide pideva liikumise rakus,raku tsütoskeletile on võimalik fagotsütoos amööbi liikumine.Kostisosad-koosneb
jagunemisvõime ning uusi erütrotsüüte moodustub pidevalt juurde vereloomeelundites); o erütrotsüüdid on kaksiknõgusad: võtavad vähe ruumi ja on suure pindalaga; o munarakul on suur toidutagavara: esimene energia jagunemisteks on olemas; o enamasti on üks tuum, aga kingloomal on kaks tuuma ja vöötlihasrakk on hulktuumne; o sisaldab kromatiini kromosoomimaterjal DNA lahtipakituna (lahtikeerdunud kromosoomid). · Kromosoomid: o kromosoomides paikneb raku pärilik info; o kromosoomide arv ja kuju on ühe liigi piires enamasti muutumatu; o inimese iga keharaku tuumas on 46 kromosoomi (23 paari); o paarilisi kromosoome nimetatakse homoloogilisteks homoloogilised kromosoomid sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene; o erandi moodustuvad mehe sugukromosoomid (X ja Y), mis on erineva
Tuumake moodustub tuumakese organisaatorpiirkonna (NOR) ümber, see on koht kromosoomis, mis sisaldab rRNA e ribosomaalse RNA geene. NORid paiknevad kromosoomi lühikeste õlgade otstes. Tuumakese peamiseks ülesandeks on rRNA süntees ja ribosoomi subühikute moodustamine. 12. Mõisted kromosoom, kromatiid, kromatiin. Nende vahelised seosed. Vastus: Kromosoom- üks kokkupakitud DNA molekul koos valkudega Kromatiin- rakutuumas asuv pärilikkusaine koos valkudega, lahtikeerdunud kromossomid. Kromatiid- ühest DNA molekulist koosnev päristuumse raku kromosoom 13. Kromosoomi ehitus. Homoloogilised kromosoomid. Vastus: Tuumas sisalduv DNA on tihedalt kokku pakitud histoonide abil ja moodustab kromosoomi. Homoloogilised kromosoomid on liigi kromosoomikomplekti mingi kromosoomi eksemplarid kas sama või eri indiviidide kromosoomistikus. Homoloogilised kromosoomid on kujult ja suuruselt sarnased ning sisaldavad enamasti samu geneetilisi lookusi samas järjestuses.
Osmoos on lahusti difusioon läbi poolläbilaskva membraani, kusjuures lahusti liigub madalama kontsentratsiooniga lahusest lahusesse, kus on kõrgem lahustunud aine kontsenratsioon. Rakutuum: sisaldab ja säilitab pärilikkusainet juhib raku elutegevust reguleerib rakus toimuvaid protsesse tuumakeses toimub ribosoomide moodustumine ja rRNA süntees kromosoomides sisalduvad geenid määravad pärilikke tunnuseid nukleosoomne fibrill on lahtikeerdunud kromosoom, esineb päristuumse raku interfaasis. Tsütoplasmavõrgustik: karedapinnalisel võrgustikul toimub valkude sünteesimine siledapinnalisel võrgustikul toimub lipiidide ja sahhariidide sünteesimine. Ribosoomid: Valgusüntees Golgi kompleks: Valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse Rakumembraani ja rakukesta moodustamine Lüsosoomide moodustamine Lüsosoomid:
NOR-id paiknevad kromosoomi lühikeste õlgade otstes. Tuumakese peamiseks ülesandeks on rRNA süntees ja ribosoomi subühikute moodustamine. 13. Mõisted kromosoom, kromatiid, kromatiin. Nende vahelised seosed. Kromosoom - eukarüootse organismi rakutuuma struktuurselt individuaalne element, niitjas nukleoproteiidne organell, mis moodustub mitoosi- või meioosiprotsessiks. Kromatiid - – ühest DNA molekulist koosnev päristuumse raku kromosoom. Kromantiin - rakutuumas paiknevad lahtikeerdunud kromosoomid (DNA koos valkudega). 14. Kromosoomi ehitus. Homoloogilised kromosoomid. Tuumas sisalduv DNA on tihedalt kokku pakitud histoonide abil ja moodustab kromosoomi. Homoloogilised kromosoomid on liigi kromosoomikomplekti mingi kromosoomi eksemplarid kas sama või eri indiviidide kromosoomistikus. Homoloogilised kromosoomid on kujult ja suuruselt sarnased ning sisaldavad enamasti samu geneetilisi lookusi samas järjestuses.
tsütoplasma jaguneb kaheks ja selle tulemusena saadakse kaks tütarrakku. 15. Mis toimub tsütokineesis? Tsütoplasma jaotumine tütarrakkude vahel. 16. Mida nimetatakse interfaasiks? Kahe mitoosi vahele jäävat raku eluperioodi. 17. Mis toimub interfaasis? Organellide arv suureneb, toimub ATP ja teiste makroergiliste ühendite süntees, raku mõõtmed suurenevad. 18. Millised on kromosoomid interfaasi alguses? Lahtikeerdunud nukleosoomsed fibrillid. 19. Millised on kromosoomid interfaasi lõpus? Kahekromatiidilised. 20. Milleks on vajalik DNA replikatsioon enne mitoosi? On oluline, et tekkivatele tütarrakudele jääks ühesugune kromosoomistik. 21. Mis on mitoos? Raku jagunemine. 22. Millised tütarrakud moodustuvad mitoosi tulemusena? 23. Millisteks faasideks jaotatakse mitoos? Profaas, metafaas, anafaas, telofaas. 24. Milline on kahekromatiidilise kromosoomi ehitus? 25
Organellide arv suureneb, toimub ATP ja teist makroergiliste ühendite süntees. Sellega valmistub rakk järgnevaks jagunemiseks. Suurenevad raku mõõtmed. Toimub enne raku jagunemist DNA kahekordistumine. Millised muutused toimuvad kromosoomidega mitoosi käigus? Ühe kromosoomi kromatiidid on omavahel ühendatud tsentromeeri abil. Ühtlasi jagab see iga kormatiidi kaheks osaks, neid nim. kromosoomi õlgadeks. Mitoosile järgnevas interfaasis on nad taas lahtikeerdunud kujul nukleosoomsete fibrillidena. Kuidas mitoos toimub? Profaas Keerduvad kromosoomid kokku, et muutuvad mikroskoobis nähtavaks. Rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad. Tsentrioolipaarid liiguvad vastassuunas rakk polariseerub. Moodustuvad kääviniidid. Lõpus tuumamembraanid lagunevad. Metafaas kromosoomid liiguvad raku keskossa ja paigutuvad ühele tasapinnale. Moodustub ekvatoriaalnetasand. Maksimaalselt kokku keerdunud.
jagunemine mille tulemusena moodustub 2 tütarrakku 15. Mis toimub tsütokineesis? Tsütoplasma jaotumine tütarrakkude vahel. 16. Mida nimetatakse interfaasiks? Kahe mitoosi vahele jäävat raku eluperioodi. 17. Mis toimub interfaasis? Organellide arv suureneb, toimub ATP ja teiste makroergiliste ühendite süntees, raku mõõtmed suurenevad. 18. Millised on kromosoomid interfaasi alguses? Lahtikeerdunud nukleosoomsed fibrillid. 19. Millised on kromosoomid interfaasi lõpus? Kahekromatiidilised. 20. Milleks on vajalik DNA replikatsioon enne mitoosi? On oluline, et tekkivatele tütarrakudele jääks ühesugune kromosoomistik. 21. Mis on mitoos? Raku jagunemine. 22. Millised tütarrakud moodustuvad mitoosi tulemusena? Niitjatst valkudest koosnevad kääviniidid 23. Millisteks faasideks jaotatakse mitoos? Profaas, metafaas, anafaas, telofaas. 24
Nende hulka nkuuluvad protistid, taimed, seened ja loomad. karüoplasma rakutuuma poolvedel sisus homoloogilised kromosoomid kromosoomid, mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene autosoom kromosoom, mis esineb võrdsel arvul liigi kõigil normaalsetel isenditel ega sõltu nende soost histoonid peamised kromosoomivalgud, need kaitsevad DNA'd ning aitavad kromosoome rakujagunemise ajal kokku pakkida nukleosoomne fibrill lahtikeerdunud kromosoom, mis koosneb DNA ja valgu (histooni) molekulidest (nukleoproteiin), esineb päristuumse raku interfaasis aktiivne transport ainete liikumine läbi rakumembraani, milleks vajatakse täiendavat energiat; valdavalt seotud transportvalkudega, kasutatakse ATP energiat transportvalgud valgu molekul, mis viib aineid raku või organismi ühest osast teise; esinevad näiteks rakumembraani koostises
5. Tsütoplasma KOOSTIS Vesi 60-90% Mineraalained (Na+, Cl-) Orgaanilised ained ehk biomolekulid ÜLESANNE Seob rakuosad tervikuks 6. Rakutuum EHITUS Tuumaümbris – kahekordne Tuumake – tihenenud koht, kus tekivad ribosoomid Poorid – väikesed avakesed Karüoplasma – tuumaplasma Kromatiin – moodustuvad lahtikeerdunud kromosoomid ÜLESANDED Reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse (kromosoomid) Osaleb päristuumse raku jagunemisel KORDAMINE BIOLOOGIA KONTROLLTÖÖKS NR 2 – „LOOMARAKK“ 10. KLASS 7. Kromosoomid Inimese keharakkudes 46 kromosoomi (esinevad paaridena) Inimese sugurakkudes 23 kromosoomi Homoloogilised kromosoomid sisaldavad samu tunnuseid määravaid geene7
sisalduva info ribosoomi tRNA-toob ribosoomidesse valgumolekulid rRNA-kuulub ribosoomi ehitusse 1.2 DNA ja RNA süntees DNA replikatsioon- tulemuseks saadakse ühest DNA-molekulist kaks samasuguse järjestusega DNA-molekuli. 1. Helikaas katkestab vesiniksidemed ja DNA kaksikheelik avaneb. Süntees algab lahtikeerdunud DNA-ahela kohtadest 2. DNA-polümeraas- sünteesib mõlema vana ahela järgi uued DNA-ahelad. Tulemuseks on kaks uut DNA ahelat DNA transkriptsioon- DNA-ahela järgi sünteesitakse RNA-ahel. Toimub tsütoplasmas asuvas ribosoomides. 1. Promootor (geeni alguses oleva DNA-järjestusega) 2. Polümeraas peab katkestama vesiniksidemed DNA-ahelate vahel. (helikaasi vaja ei ole RNA puhul). Ensüümi möödumisel vesiniksidemed taastuvad. 3
Hulkraksetes organismides ei saa rakud piiramatult jaguneda, sest organismi mõõtmed ei saa lõputult suureneda. Interfaasis enamik rakke diferentseeru: nad omavad vastava koe tüübile iseloomuliku kuju ja talitluse. Karüokinees rakutuuma jagunemine. Selel käigus tagatakse kromosoomides oleva geneetilise info võrdne jaotumine tuumase vahel. Tsütokinees tsütoplasma jagunemine, mille tulemusena tekib kaks tütarrakku. Kromosoomide muutused mitoosis Interfaasis on kromosoomid lahtikeerdunud ja seetõttu ei ole nende kuju mikroskoobis vaadeldav. Sel perioodil esinevad kromosoomid raku tuumas nukleosoomsete fibrillidena, seejuures on iga kromosoomi ehituses üks DNA molekul. Interfaasi lõpus toimuva DNA kahekordistumise tagajärjel on kromosoomid rakujagunemise alguseks kahe-kromatiidilised. Nende koostisesse kuulub kaks DNA molekuli, mille nukleotiidsed järjestused on üldjuhul identsed ja sisaldavad seetõttu samu geene. Alles mitoosi alguses keervuvad kromosoomid sedavõrd
ja tekib 4 tütarrakku. Kääviniidid lagundatakse ja taastub rakule omane tsütoskelett. Interfaas on mõlemal protsessil ühesugune. *faas kahe mitoosi vahel *toimbub DNA kahekordistumine *ATP süntees *suurenevad raku mõõtmed ja organellide arv *tsemtrioolid kahestuvad *kromosoomid on lahtikeerdunud nukleosoomsete fibrillidena. Samuti on PROFAASi algus on samasugune. METAFAAS JA ANAFAAS ON SAMAD! Loomad ei kasva lõpmatult, mõned rakud ei Meestel on see pidev protsess naiselt on see loote eas kahekordistu, taimed kasvavad koguaeg. identsed ära, siis hakkvad valmima.geneetiliselt erinevad rakud Mitoosi (meioosi) : Profaas(ettevalmista Metafaas Anafaas Telofaas TSÜTOKINEES
) moodustamine raku jagunemise ajal. See organell on omane vaid loomrakkudel. Tsentriool koosneb 27 mikrotuubulist, mis paiknevad 9 kolmikuna. RAKUTUUM Raku tuuma ümbritseb kahekihiline membraan, milles on poorid, mille kaudu toimub ainevahetus. Raku tuum on nähtav ainult interfaasi ajal. Interfaas- periood kahe mitoosi (e. raku jagunemise) vahel. Aktiivselt tegutsemise aeg. Mitoos-jagunemine Interfaasi ajal on tuumas eristatav lahtikeerdunud kromosoomidest kromatiinaine, mis aub karüloplasmas. Karüloplasma sisaldab DNA-d, valke, RNA-d. tuumakesed (1) piirkond tuumas, kus toimub DNAlt RNA tootmine Interfaasi lõpus toimub kromosoomide kahekordistumine ja kokkupakkimine. Muututvad valgusmikroskoobis nähtavaks. KROMOSOOMID Igal liigil on kindel arv kromosoome. DNA ja valgu (histoonid) molekulide kompleks, milles sisalduvad geenid määravad pärilikkuse tunnused.
Sellega valmistub rakk järgnevaks jagunemiseks. Interfaasis algab loomarakkudes ka tsentrioolide kahestumine. Selle tulemusena on mitoosieelses tsentrosoomis kaks paari tsentrioole. Kõigi nende protsesside käigus suurenevad raku mõõtmed. Kui rakk jaguneb, on oluline, et moodustuvatesse tütarrakkudesse jääks ühesugune kromosoomistik. Selleks toimub enne raku jagunemist DNA kahekordistumine. Mitoos Interfaasis on kromosoomid lahtikeerdunud ja seetõttu ei ole nende kuju mikroskoobis vaadeldav. Sel perioodil esinevad kromosoomid rakutuumas nukleosoomsete fibrillidena. Seejuures on iga kromosoomi ehituses üks DNA molekul. Interfaasi lõpus toimuva DNA kahekordistumise tagajärjel on kromosoomid rakujagunemise alguseks kahekromatiidilised. Nende koostisse kuulub kaks DNA molekuli, mille nukleotiidse järjestused on üldjuhul identsed ja sisaldavad seetõttu samu geene.
sealhulgas ka inimesel. Karüoplasma rakutuuma poolvedel sisu. Kromatiid ühest DNA molekulist koosnev Keskkond on kõik see, mis ümbritseb organismi päristuumse raku kromosoom. nii aineline keskkond (õhk, muld, vesi) kui ka teised elusolendid. Kromatiin rakutuumas paiknevad lahtikeerdunud kromosoomid (DNA koos valkudega). Kitiin putukate välisskeleti ja seente rakukesta koostises esinev polüsahhariid. Kromoplast membraanidest koosnev taimeraku organell, mis sisaldab kollaseid ja punaseid Kliiniline surm inimese bioloogilisele sumale pigmente (karotinoide)
bakterid 2) Eukarüoodid ehk päristuumsed- tuum on olemas, ainu- ja hulkraksed organismid, näiteks looma- ja taimerakud Loomarakk Tsütoplasma- poolvedel aine, 60-90% vett, vees lahustunud orgaanilised ja anorgaanilised ained Tähtsus * Seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks ning kindlustab nende koostöö * Tagab toitainete laialikandmise rakus Rakutuum Kromatiin- rakutuumas paiknevad lahtikeerdunud kromosoomid Kromosoom- DNA ja valgu kompleks, milles sisalduvad geenid määravad pärilikkuse Homoloogilised kromosoomid ehk paarilised kromosoomid sisaldavad samu tunnuseid määravaid geene Tähtsus * Sisaldab ja säilitab pärilikku infot * Juhib raku elutegevust * Reguleerib rakus toimuvaid protsesse * Tuumakestes toimub ribosoomide moodustumine ja RNA süntees Rakumembraan - Ümbritseb kõiki rakke - Koosneb fosfolipiididest ja valkudest Ülesanded
Sellega valmistub rakk järgnevaks jagunemiseks. Interfaasis algab loomarakkudes ka tsentrioolide kahestumine. Selle tulemusena on mitoosieelses tsentrosoomis kaks paari tsentrioole. Kõigi nende protsesside käigus suurenevad raku mõõtmed. Kui rakk jaguneb, on oluline, et moodustuvatesse tütarrakkudesse jääks ühesugune kromosoomistik. Selleks toimub enne raku jagunemist DNA kahekordistumine. Mitoos Interfaasis on kromosoomid lahtikeerdunud ja seetõttu ei ole nende kuju mikroskoobis vaadeldav. Sel perioodil esinevad kromosoomid rakutuumas nukleosoomsete fibrillidena. Seejuures on iga kromosoomi ehituses üks DNA molekul. Interfaasi lõpus toimuva DNA kahekordistumise tagajärjel on kromosoomid MLB 6001 Üldbioloogia 21 rakujagunemise alguseks kahekromatiidilised. Nende koostisse kuulub kaks DNA
toimel lagundatakse, kuna need ei kuulu valmis valgu koosseisu. Etapid: Signaaljärjestusega valk seostub chaperonidega, mis kasutavad ATP energiat, et hoida valk lahtikeerdununa, ainult sellise struktuuriga valgud saavad mitokondrisse siseneda. Sisenev valk liigub läbi välismembraani ja sisemembraani spetsiaalsete kanali kaudu ning see saab toimuda vaid sellises kohas, kus kaks membraani kokku puutuvad. Transpordiks on vajalik ka pmf. Ka maatriksis säilitatakse valgu lahtikeerdunud strukt. ning N-terminaalsest otsast eemaldatakse signaaljärjestused. Pärast seda valgud konformeeruvad. 108. Eeldades, et ühe ATP tekkimiseks peab läbi ATP süntaasi minema mitokondrites 4 prootonit, mitu ATPd on võimalik saada steaarhappe (18 süsinikku molekulis) oksüdeerumisel. Põhjendada arvutuskäik. 144? Oksüdeerub 9 AcCoA, 8 NADH ja 8 FADH2 molekuli. AcCoA omakorda 3NADH ja 1 FADH molekuli peale. Kokku on siis 35NADH ja 17FADH2. NADH oksüdeerumisel liigub
Kooriongonadotropiin - raseduse ajal platsenta koorionipooles sünteesitav gonadotropiin. Kõrbestumine - kõrbealade laienemine looduslike tegurite või inimtegevuse (metsaraie, liigkarjatamine, valed väetamis, niisutamis- või maaharimisvõtted) tagajärjel. Kromanjoonlane - arukas inimene esimeste populatsioonide esindaja Euroopas; nimetatud Cro-Magoni koopa järgi Prantsusmaal. Kromatiid - ühest DNA molekulist koosnev päristuumse raku kromosoom. Kromatiin - rakutuumas paiknevad lahtikeerdunud kromosoomid (DNA koos valkudega). Kromoplast - membraanidest koosnev taimeraku organell, mis sisaldab kollaseid ja punaseid pigmente (karotinoide). Kuulub plastiidide hulka. Kromosoom - DNA ja valgu molekulide kompleks (nukleoproteiin), milles sisalduvad geenid määravad pärilikke tunnuseid. Kromosoomide ristsiire - meioosi esimese jagunemise profaasis esinev homoloogiliste kromosoomide paardumine, mille käigus nad vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. tulemuseks on geenivahetus.
nr.1 lk. 50 – 51 • Antigeen takistab võõrkeha elutegevust. Antikehadega märgistatud võõrkeha on kergesti ülesleitav d) Nukleiinhapped (DNA ja RNA) ja seos valkudega I. Mõisted: kromosoom, kromatiin, geen, nukleotiid, adeniin, guaniin, tsütosiin, tümiin, uratsiil, promootor, kodon, antikoodon, alleel • Kromosoom – üks kokkupakitud DNA molekul koos valkudega • Kromatiin – rakutuumas asuv pärilikkusaine koos valkudega, lahtikeerdunud kromosoomid • Geen – kromosoomis olev DNA lõik, mis sisaldab infot ühe valgu või RNA molekuli sünteesimiseks • Nukleotiid – nukleiinhappeahelate elementaarosad, mis koosnevad fosfaatrühmast, suhkrust ja lämmastikalusest • Adeniin, guaniin, tsütosiin, tümiin, uratsiil – lämmastikalused • RNA-s on tümiini asemel uratsiil • Promootor – geeni alguses asuv piirkond, millega RNA-polümeraas peab transkriptsiooni alustamiseks seonduma
Toimub teatud ainevahetus haiguste korral. Teatud ained, mida nimetatakse lahutajateks (ingl uncouplers) kaotavad prootonite gradiendi, muutes sisemembraani prootonite suhtes läbitavaks Kuidas toimub tsütosoolis sünteesitud valkude liikumine mitokondrisse, milline on mitokondrisse liikuva valgu signaaljärjestus? Valk, mis omab mitokondrisse suunamise signaali, seostub chaperon-idega, mis kasutavad ATP energiat valgu hoidmiseks kindlas lahtikeerdunud seisunis. Ainult lahtikeerdunud valk saab siseneda. Enamik valkudest seostuvad Hsc70-ga, mis soestub mitokondri välismembraanil retseptoritega Tom20 ja Tom22. Need resteptorid on seotud Tom40-ga, mis moodustab mitokondrisse sisenemise kanali. Sisenev valk liigub läbi Tom40 kanali välismembraanis ja läbi täiendava kanali sisemembraanis, mis moodustub Tim valkude vahendusel. Translokatsioon toimub ainult sellistes kohtades, kus välis- ja sisemembraan puutuvad kokku. Transpordiks on vajalik pmf.
Elektronide ülekandel vabanev energia hajub soojusena. Toimub teatud ainevahetus haiguste korral. Teatud ained, mida nimetatakse lahutajateks (ingl uncouplers) kaotavad prootonite gradiendi, muutes sisemembraani prootonite suhtes läbitavaks Kuidas toimub tsütosoolis sünteesitud valkude liikumine mitokondrisse, milline on mitokondrisse liikuva valgu signaaljärjestus? Valk, mis omab mitokondrisse suunamise signaali, seostub chaperon-idega, mis kasutavad ATP energiat valgu hoidmiseks kindlas lahtikeerdunud seisunis. Ainult lahtikeerdunud valk saab siseneda. Enamik valkudest seostuvad Hsc70-ga, mis soestub mitokondri välismembraanil retseptoritega Tom20 ja Tom22. Need resteptorid on seotud Tom40-ga, mis moodustab mitokondrisse sisenemise kanali. Sisenev valk liigub läbi Tom40 kanali välismembraanis ja läbi täiendava kanali sisemembraanis, mis moodustub Tim valkude vahendusel. Translokatsioon toimub ainult sellistes kohtades, kus välis- ja sisemembraan puutuvad kokku. Transpordiks on
DNA · Antiparalleelne kaksikheeliks · Aluspaarid: A -T ja G - C · Molekul lineaarne (eukarüootidel) või tsirkulaarne (prokarüootidel, eukarüootidel mitokondrites) · Kaksikspiraali diameeter ~ 2 nm (20 Å) · Pikkus 1,6×10 9 nm = 1,6×106 mm (E. coli) · Kompaktne ja tihedalt pakitud (E. coli raku pikkus ainult 2 mm) · Eukarüootne DNA on keritud ümber histoonvalkude, moodustades nukleosoome Lahtikeerdunud kaksik-heeliksi segment, mis näitab komplementaarsete N-aluste antiparalleelset orientatsiooni. RNA Molekul koosneb ühest vabakujulisest või osaliselt iseenda ümber spiraliseerunud polünukleotiidahelast Põhitüübid: Matriits RNA (mRNA) vahendab geneetilist koodi Ribosoomne RNA (rRNA) ribosoomi struktuuri ja funktsiooni alus; sisaldab ebaharilikke N-aluseid (inosiin jt) Transpordi RNA (tRNA) aminohapete transport valgu
12 NADH2 ja 6O2 molekulist saadakse 36 ATP, 12 H2O ja 12 NAD molekuli. Glükoosi täieliku lagunemise tulemusena eraldub 38 molekuli ATPd. V ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG MITOOS. Mitoos on eukarüootsete rakkude jagunemine, millega tagatakse kromosoomide arvu püsimine tütarrakkudes, organismi kasvamise, vigastatud rakkude taastumise. Interfaasis toimub DNA replikatsioon, ATP süntees, suurenevad raku mõõtmed ja organellide arv, tsentrioolid kahestuvad, kromosoomid on lahtikeerdunud. Profaasis kromosoomid keerduvad kokku ja muutvad mikroskoobis nähtavateks, tuumakesed kaovad ja tuum suureneb, tuumamembraanid lahustuvad, tsentrioolid liiguvad poolustele, algab kääviniidistiku kujunemine. Metafaasis kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile, kääviniidid kinnituvad ühe otsaga kromosoomi tsentromeeri külge ja teise otsaga tsentriooli külge. Anafaasis kääviniidid lühenevad, kromatiidid liiguvad poolustele.
Taimerakkudepõhiliseks iseärasuseks on nendele ainuomaste organellide-plastiidide- esinemine. Lisaks sellele arenevad taimerakkude tsütoplasmas suured vakuoolid, mis teistel päristuumsetel organismidel puuduvad. Enamik taimerakke on ümbritsetud tiheda rakukestaga, mis koosneb tselluloosist. Loomaraku ehitus. Põhilised loomsed koed (epiteel-, lihas-, närvi ja sidekude). Loomarakk koosneb peamiselt topeltmembraaniga rakutuumast, milles on tuumake ja kromatiinid (rakutuumas paiknevad lahtikeerdunud kromosoomid). Tuumas on plasma, mida nim. karüoplasmaks. Tuum sisaldab valke, DNA-d, RNA-d, ja mitmesuguseid madalmolekulaarseid ühendeid. Tuuma membraani sees on poorid. Raku sees on tsütoplasma, tsütoplasmavõrgustikud (kareda (valkude süntees)- ja siledapinnaline (sahhariidide ja lipiidide süntees)), Golgi kompleks (valkude töötlemine), ribosoomid, mikrotuubulid (valgulised torukesed, mis on mõnede organellide koostises), mitokondrid
alustamisele ning kulgemisele. DNA replikatsiooni saab läbi viia ka in vitro (kunstlikult, rakuväliselt). Selleks kasutatakse rakkudest eraldatud DNA polümeraase ning kunstlikke DNA praimereid, mis algatavad DNA sünteesi algahela teatud lõikudel. Polümeraasi ahelreaktsioon (PCR) on kunstlikul sünteesil kasutatav tehnika. See toimub tsükliliselt ning on vajalik kindla märklaud-DNA paljundamiseks. DNA replikatsioon. kaksikheeliks on lahtikeerdunud ning mõlemad ahelad toimivad uute ahelate sünteesil matriitsina Sisukord · 1 DNA struktuur · 2 DNA polümeraas · 3 Replikatsiooni protsess o 3.1 Originid o 3.2 Replikatsioonikahvel o 3.3 Juhtiv ahel o 3.4 Mahajääv ahel o 3.5 Regulatsioon 3.5.1 Eukarüoodid 3.5.2 Bakterid o 3.6 Terminatsioon · 4 Viited DNA struktuur
tütarkromatiidist). Kromatiidid on omavahel ühendatud tsentromeeri kaudu. Tsentromeeridele kinnituvad kääviniidid, mis mitoosi anafaasis tõmbavad tütarkromatiidid vastaspoolustele. Tsentromeerist mõlemale poole jäävaid kromosoomiosi nim kromosoomi õlgadeks. Telomeerid on kromosoomiotste kordusjärjestused. Kromosoomi fn on gen info täpne ülekanne tütarrakkudesse. Interfaasis DNA replitseerub – kromosoomid muutuvad kahekromatiidilisteks. Interfaasis on kromosoomid lahtikeerdunud. Profaasis kromosoomid kondenseeruvad (spiraliseeruvad), nii et muutuvad nähtavaks. Rakutsükkel – raku eluring, mis koosneb interfaasist ja rakujagunemisest. Rakutsükli faasid: G0 - puhkefaas G1 – RNA- ja valgusüntees, raku kasvamine S – DNA süntees G2 – mitoosiks ettevalmistamine, sünteesitakse mitoosikäävi valke M – toimub mitoos Kromatiin – valkude ja kromosoomide DNA kompleks. Kromatiid – kromosoomide DNA replikatsiooni tagajärjel moodustunud kaks
annaabi.ee 
