Tõde ja Õigus II Terve tekst
keldrikorteris. Meie peal elavad meie omad saksad; teises otsas, kus keldrid, elavad võõrad
saksad. Ema käib neid passimas."
Niisugune oli Indreku uus tutvus, mis muutus peagi nagu sõpruseks, sest kui alguses Tiina tuli
juhuslikult, siis hakkas ta varsti ootama ja valvama silmapilku, millal Indrek ilmub
põhuhoonesse. Ja see omalt poolt ei teinud õnnetule tütarlapsele vähimatki takistust temaga
kõnelemises või tema lähedusse tulemises. Varsti läks ta ise kuuri nurga juurde ja lükkas
lahtikangutatud lauaotsad eemale, et Tiina võiks vabamalt sisse ronida. Oli kergem kuulata
lapse unistusi jalgest, kui tallata peaajus tuikavaid mõtteid hiljutistest elamustest. Oli millegi
pärast imeline hea kuulda usust jumalasse, sest temas kahtlemisest oli ta kuulnud juba küllalt.
Kui nad ükskord jälle kahekesi nõnda vestlesid -- see oli õhtu eel -- tõusis vesikaarest
kõuemürinaga must pilv, mida läbistasid aeg-ajalt vinkavonkalised piksesähvatused. Päike pidi