Ülevaade erinevatest usunditest ja eesti vana usu määratlus nende taustal
VALVAMINE - valvati mitmekesi; ei tohtinud uinuda; mängiti seal (et ärkvel püsida); söödi
herneid (väljendavad pisaraid).
KIRSTU TÕSTMINE – vanasti viidi surnu lautsiga surnuaeda ja seal asetati alles kirstu.
Panijad ei võinud olla pereliikmed.
SURNU MAJAS (kombed) - töökeeld – algupäraselt täielik keeld, hiljem tööd,mis tegid
häält). Ühtegi asja ei anta sellel ajal majast välja - surnu kuuleb südamekõrvadega. Hoiduti
haua tükk aega varem lahtikaevamisest.
KIRSTU PANUSED - isiklikud asjad (proteesid, prillid, kepp); leib-sool; kirglikul kudujal
murti vardad rinna kohal pooleks, viinamehele pandi viin kaasa; raha – enamasti metallraha.
Surnu asjad jagati tihti santidele (poolearulised, sõjas haavatud, tulekahjus vara kaotanud…).
VÄLJA VIIMISE PROTSEDUUR - keegi ei tohi komistada; kirstu nurgaga vastu ei tohi
kuskile lüüa (uus surnu peatselt majas. Nael löödi uksepakku või ukse kohale raudterariist.