Psüühikahäirega inimeste paranemisprotsessi toetamises annab edukalt ära kasutatada, ja seda ka järjest rohke teadlikult ka Eestis tehakse, erinevaid kunstiteraapia vorme (nii kunsti-, muusika-, draama-, tantsu- kui ka liikumisteraapia). Samadel põhimõtetel toimib ja toetab kunstipõhiste tehnikate kasutamine edukalt ka psühhiaatriliste probleemidega patsientide puhul raskete. Eneseväljendandamist, sisekonfliktide lahtiharutamist, raskete või segaste emotsioonide väljendamist. Kunstitegevuse ja terapeudi abil võib kliendi traumaatilistele kogemustele anda uue tähenduse, võimaluse mõista minevikku ja tulevikku. Kunstililine väljendus võib olla ka väga tänuväärseks sillaks just näiteks raske psüühikahäire all kannatava kliendi ja terapeudi vahel rasked tunded ja erinev maailmapilt võivad läbi loomingulise töö saada hoopis selgema kuju, olles seeläbi mõlemale poolele arusaadavaks
Tippteenindaja raskused ja rõõmud Klientide teenindamine see sõnapaar hõlmab paljut: erimeelsuste lahendamine, varustamisprobleemide sasipuntra lahtiharutamist, purunenu kokkuliimimist ja kaotatu leidmist, raevunu maharahustamist ja ujeda julgustamist. Ikka ja jälle tuleb hakkama saada lausa küüliku väljatõmbamisega kübarast: pakkuda igale inimesele õiget toodet või teenust ning tagada tema rõõm ja rahulolu veel pealekauba. Tippteenuse põhialused Tippteenindus, mis peab jätma klientidele kauakestva positiivse mulje, nõuab hoopis enamat kui lihtsalt viisakus. Palju enamat.
peasihiks on avastada teose tagant Autor (või tema hüpostaasid: ühiskond, ajalugu, psüühe, vabadus) -- niipea kui Autor on leitud, on tekst ,,ära seletatud" ja kriitik võitnud; seega pole midagi imekspandavat selles, et ajaloolises plaanis oli Autori valitsusaeg ühtlasi ka Kriitiku valitsusaeg, nagu selleski, et üheaegset Autoriga on praegu kõikuma löönud ka kriitika (olgu ta või ,,uus"). Mitmemõõtmelises kirjutuses vajab kõik lahtiharutamist, aga mitte lahtisifreerimist; struktuuri võib järgida, ,,üles võtta" (nagu öeldakse jooksma läi nud sukasilma kohta) kõigis tema kordustes ja kõigil tema tasandeil, aga tal puudub aluspõhi; kirjutuse ruum on selleks, et see läbi käia, aga mitte, et sellest läbi murda; kirjutus loob pidevalt tähendusi, ent ainult selleks, et neid jälle hajutada: ta asub tähendust süstemaatiliselt vabastama. Nõnda vallandab kirjandus (edaspidi tuleks pigem öelda kirjutus) -- kuivõrd