loomingulised varud. Niivõrd jõuline kunstnikunatuur nagu Rembrandt vajas kõigest hoolimata eneseteostust. Senisest veelgi olulisem koht oli nüüd tema loomingus piiblitee- madel. Eriti köitis teda raskustest murtud ja kannatava inimese kuju. Kuid tema lemmikkangelasteks olid tihti ka elu lõpul seisvad vanainimesed, kes oma võitlused olid võidelnud ja vaatasid andestava üleolekuga kõigele ümbritsevale. Nii mõndagi tööd läbib nagu lahkumiskurbus. Ulatuslik ja mitmekesine on Rembrandti elu kahe viimase aastakümne portreelooming. Seal on nii tellimustöid kui ka maale modellidest, kelle inimlikud omadused kunstnikku lihtsalt köitsid ja keda Rembrandt jäädvustas omal initsiatiivil. Kuid nii ühel kui teisel juhul võib konstateerida kunstnikupoolset tõsist süvenemist inimnatuuri, millega kaasneb püüe mõista ja avada kogu modelli elukäiku. Keskendunud ja küllaltki lakooniline on ka tolle aja teoste maaliline külg
Hiljem kasutasid luuletajad sagedasti satiiri, looming muutus iseäranis teravaks, kohati lausa liialdavaks. Sappho oli antiikaja kuulsaim poetess ( 7. ja 6. saj). Sappho viljeles monoodilist lüürikat. Tema luule valmis peamiselt neidude sõpruskondades, millele looming oli ühtlasi määratud. Arvatavasti oli Sappho tütarlastele kui kasvatajanna, andes neile elulist nõu. Suurem osa tema lauludest on seotud tunnete ning meelolude väljendamisega, näiteks kohtumisrõõm ja lahkumiskurbus, igatsus jms. Kuna suur osa tema loomingust oli pühendatud tütarlastele, on tekkinud lesbismi-mõiste. Sappho luule keskmes on omaenese tundeelu, kuid seda väljendatakse füüsiliste, väliselt nähtavate ilmingute kirjeldamise kaudu. Ovidiuse (43 eKr-18 pKr) loomingu hulka kuulub roomapärane armastuseleegia, aga naljatlev-õpetlik suund. Tema kuulsaim teos on ,,Metamorfoosid" on tema ainus heksameetreis säilinud kirjapandud teos. Selle eripära ning väärtus seisneb asjaolus, et
annaabi.ee 
