Sellises olukorras ei tohiks tõmbuda endasse vaid tuleks oma tundeid teistega jagada , nii on endal kergem. Jällegi aga tulevad inimesed leinaga toime erineval moel. Mõned üritavad seda täielikult ignoreerida, teised tõmbuvad endasse jne. Teine stressirohke olukord mis tuleb pähe on näiteks selline. Lasteaiaealise lapse vanemad ei saa enam omavahel läbi ja lahutavad. Laps on veel liiga väike, et mõista inimestevahelisi suhted ja on suur võimalus, et hakkab ennast vanemate lahkuminekus alateadlikult süüdistama. Sellises olukorras mõistavad targad vanemad, et nad peavad lapsega rääkima ja üritama selgeks teha, et see polnud kuidagi tema süü. Seda mitte tehes võib laps langeda sügavasse depressiooni. Tänapäeva maailm on äärmiselt stressirohke, probleeme ja muresid on inimestel kindlasti rohkem kui mõnisada aastat tagasi. Palju on inimesi kes stressiga toime ei suudagi tulla ja
ajalise nihkega, siis on igati ootuspärane, et abielude arvu kahanemisega kaasnes lahutuste suhtarvu kiire tõus, mis saavutas oma haripunkti aastal 1995 (põhjuseks seadusemuudatus). Sellest ajast peale on abielude arv stabiliseerunud kaunis madalal tasemel. Põhjuseks miks aastal 2008 on nii naiste kui ka meeste lahutuvus langenud võrreldes eelmiste aastatega võib peituda selles , et aina enam elatakse vabaabielus. 3. Lahkumineku etapid Lahkuminekus eristatakse üldjuhul kolme faasi. Esimeses etapis ilmnevad esimesed ohumärgid mis viitavad võimalikule lahkuminekule . Selles etapis purunevad partnerite esialgsed illusioonid , hakatakse tähele panema vaid partneri/suhte negatiivseid külgi, kasvab rahulolematus kooselu ja partneri suhtes ning sageli tekivad tülid ja süvenevad kõhklused/kahtlused abielu suhtes. Teises etapis olevate isikute suhted on juba jooksnud karile. Süveneb emotsionaalne
*truudusetus,abieluvälised suhted *partnerite lahkukasvamine,armastuse kadumine, tüdimus *veendumus, et üksi on kergem toime tulla · Ühiskondlikud põhjused- *puudub hästitoimiv lahutuse eel-ja järelnõustamine *seaduse silmis on abielu lahutamine lihtne protseduur *mitmed pereülesanded on läinud üle teistele üksustele *naise positsioon ühiskonnas tõuseb , mees jääb tahapoole ja tunneb end selle tõttu ohustatuna 2.2 Lahutuse etapid Lahkuminekus eristatakse üldjuhul kolme faasi. Esimeses etapis ilmnevad esimesed ohumärgid mis viitavad võimalikule lahkuminekule . Selles etapis purunevad partnerite esialgsed illusioonid , hakatakse tähele panema vaid partneri/suhte negatiivseid külgi, kasvab rahulolematus kooselu ja partneri suhtes ning sageli tekivad tülid ja süvenevad kõhklused/kahtlused abielu suhtes. Teises etapis olevate isikute suhted on juba jooksnud karile. Süveneb emotsionaalne eraldumine
pärssumisega (inimene ei kontrolli enam täielikult oma tegusid). "Vaba tahe" on aga vastutuse eeltingimus. Sellega nõustub ka psühholoogia, et tõepoolest afekti korral väheneb inimese võimetegelikkust adekvaatselt tajuda ja ratsionaalseid otsuseid vastu võtta. Võime ei ole mitte täielikult kadunud, vaid on piiratud. Afekt avaldub inimese välimuses (veri näkku või valge, hingamine, hääletämbri ja valjuse muutus, vererõhu tõus, lihaste tremor, huulte värin ) ja lahkuminekus isiku tavapärase käitumisstereotüübiga. Inimene ise ei juhi enda käitumist, vaid mingi muu jõud, käitumine on jäik, mitteplastiline, sterotüüpne Afekte võib jagada mitmeti: steeniline ja asteeniline, füsioloogiline ja patoloogiline (erinevused). Asteeniline afekt on jõuetuse, stuupori, tardumisega seotud (näit. vägistamisjuhtumites), steeniline aga aktiivsuse purskega seotud. Ekspertiisis räägitakse
· Kooselu otsustatakse ametlikult lõpetada · Läbirääkimised vara ja laste kasvatamise küsimustes · Lahutamine ühistest sõpradest ja ämmadest- äiadest · Iseenda ja oma väärikuse taastamine · Eluolu korraldamine vastavalt muutunud olukorrale Emotsionaane ja materiaalne kahju tuleb lahutusega kaasa. Lapsele on see protsess väga valulik, sest ta peab kohanema uue olukorraga (kuhu, kelle juurde ta nüüd elama asub). Laps tunneb et tema on süüdi vanemate lahkuminekus. Side peale lahutust peaks lapsel säilima mõlema vanemaga. 1.Mina kaitsemehhanismid Et inimene saaks maailmas normaalselt elada ja tegutseda, peab ta kontrollima oma agressiivseid ja seksuaalseid instinkte. Kui MINA ei suuda kõigega- väliskeskkonna nõudmiste, üliminareeglite ja miskiga toime tulla, siis tekib ärevus. Sellest ülesaamiseks kasutab Mina kaitsemehhanismide abi. · Repressiooni ehk tõrjumise abil surutakse ärevust tekitavad mõtted ja tunded teadvusest välja
annaabi.ee 
