mõistavad armastuse olemust, mis pole vaid käest kinni hoidmine, vaid üksteise toetamine nii heas kui halvas. Sellest aru saamise perioodil võib tulla ette palju tülisid, kuid nende lahendamine vaid tugevdab suhet ning kõigele vaatamata kokku jäämine on märk tõelisest armastusest. Armastus algab armumisega ja edasine võib minna väga erinevalt sõltuvalt inimeste käitumisest ning iseloomude sobimisest. Halvimal juhul lõpeb see pisaraterohke lahkuminekuga, kuid sellest on võimalik õppida, milliseid vigu tulevikus vältida. Parim võimalus on õige inimese leidmine elukaaslaseks. See saab juhtuda ainult sel juhul, kui mõlemad taipavad, et kooselu ei ole ainult pilvedes elamine, vaid üksteisest hoolimine ka siis, kui elus ei lähe kõige paremini. Inimesed, kellel on õnnestunud leida enda kõrvale hea kaaslane on õnnega koos, sest paljud ei koge tugevat ja tõelist armastust kunagi.
Lahkumineku positiivsed ja negatiivsed tagajärjed Lahkuminek on mõlemale osapoolele muudatusi pakkuv. Enamasti domineerivad negatiivsed aspektid, sest teise inimesega koos veedetud aeg on pikk ning ei ole kerge unustada kõike, mis juba olnud. Samas on aga teadlased leidnud ka küllaltki palju kaalukaid positiivseid vaatekohti, mis seoses lahkuminekuga vaid kasu toovad. Lahkumineku tagajärgi naise ja mehe poolt eraldi vaadatuna on käsitlenud Toivo Niiberg oma raamatus ,,Naiseks, emaks ja daamiks". On leitud, et üldiselt tunnevad just naised ennast enne lõplikku lahkuminekut halvemini kui pärast seda. Mehed seevastu kannatavad pärast lahkuminekut rohkem. Mõne aja mõõdudes tunnevad lahku läinud naised end jällegi sama õnnelikena kui abielunaised. Meeste puhul on vastupidi- psüühiliselt tunnevad ennast kõige
täis päevad isadepäevad ja sellised suurüritused, kus teistel lastel olid ema ja isa seljataga, kuid minu ema oli nii tubli ja tugev, et kokkuvõttes natuisime neid aegu, kus pea 8 aastat elasime täiesti kahekesi, see aeg oli kindlasti raske minu emale, aga kahekesi olles valitses meie kodus kodurahu. See, et me emaga kahekesi oleme elanud on meid lausa lahutamatuteks muutnud, meie niigi tugev side tugevnes sellega veelgi, et pidime kahekesi hakkama saama. Kuigi Lahkuminekuga saime tagasi oma kodurahu ei oled see ka ainult positiivne,nüüd tagantjärele lapsepõlvele mõeldes mõistsin seda, et mul oli väga raske mehi usaldada ja kuna aastaid isafiguur puudus, siis olin veidi ettevaatlik meestega suheldes. Kuigi vanaisa ja teised onud olid igal võimalikul hetkel mulle isa eest, kuid ikkagi oma päris isa ei asenda keegi. Kindlasti ei ole lahkuminekute lastele ühesugune, sest iga inimene on
Soreni kohta kirjutanud: ,,Ta ohverdas mind Jumalale.''(Meos 2000) Aastail 1832-34 oli surm laastanud nende perekonda(surid ema, kaks venda ja mõlemad õed), 1838.aastal pihtis isa talle oma poisipõlvepattu(Jumala needmist) ning Sorenis tekitas see tunde, et nende perekonnal lasub mingi needus. Ta arvas ehk, et lahkuminek Reginest on Jumalale meelepärane ohver. Mõelda võinuks ka vastupidi et Jumal tahab Sorenit proovile panna, kas ta suudab seda andi(Reginet) hoida.(4) Lahkuminekuga kaasnev emotsionaalne sokk tuli Kierkegaardile kasuks. Nimelt vallandus nüüd tema kirjanikuanne, ideed aina tekkisid ning nõudsid väljundit. Kierkegaard oli grafomaan. Igas tema korteri toas olid laudadel paberivirnad, sageli valis ta mõne neist, istus laua taha ja hakkas kirjutama, vahel terve öö järjest. Niimoodi jõudis ta täis kirjutada ligi kümme tuhat lehekülge. Ta ei suhtunud kirjutatusse kriitiliselt ega teinud kunagi parandusi. Oma teosed kirjutas ta isikliku
kõrgeid moraalseid omadusi. Siiski on ta liiga enesekeskne ja vähe tundeline ,,Anna Karenina" Tegelased: Armastuskolmurk: Anna-Aleksei Karenin-Aleksei Vronski Kitty Konstantin Ljovin elu mõtte otsija Anna Karenina tutvub reisil Aleksei Vronskiga ja neil tekib abieluväline armastus. Anna püüab võidelda tekkinud tundega, aga ta ei varja seda. Ta heidetakse seltskonnast välja. Anna mees ei suuda sellest aru saada. Ta pole ka lahkuminekuga nõus. Aleksei Karenin ei luba Annal enam pojaga kohtuda. Anna sõidab Vronskiga lõunasse, tagasijõudes on Anna muutunud kahtlustavaks ja närviliseks. Seltskond ei mõista teda ikkagi. Anna viskub rongi alla ja tapab ennast. Anna Sergejevna Anna Karenina · Ei ole lapsi
annaabi.ee 
