Kokku-ja lahkukirjutamine Lühenenud tüvi- võõrkeel, triivjää, pesemisvahend Nimisõnad 1) nimisõna+ nimisõna Raudtee- täiendosa nimetavas käändes Pildiraamat venna raamat täiendosa näitab liiki, laadi; täiendosa näitab kuuluvust Tindipott punase tindi pott- täiendosa on laiend TäiendosaPuusärk ains. omastavas Lapsepõlv, - lahkukirjutus tähendab midagi muud või ei tähenda üldse midagi lapse põlv Raamaturiiul täiendosal mitmuslik sisu Eesti keel Haapsalu rätt Tartu sai täiendiks kohanimi Kadripäev Kadri sai- kus isikunimi ei märgi kuuluvust ega ole kauba nimi, siis kokku Eriala (spetsiaalne ala) eri alal ( erineval alal ) Mägede tipud pühadekaart, rahvastepall Mitmuse omastav
· Oskuskeel peab olema täpsem, spetsiifilisem kui üldkeel. · Isikupära või selle puudumine (nt umbisikuline tegumood, meie- või mina-vorm) · Asjalikkus · Tuleb vältida sõnade rohkust. · PUUDUSED!: sõnakordus, vormikordus, nominaalstiil, mitmusega liialdamine, väär sõnajärg. Termini vastavus keelenormile: · Vastavus nii üldkeelenormile kui ka oskuskeele nüüdisnormile - ortograafia a) häälikute õigekirjutus (erinevusi pole) b) kokku-lahkukirjutus c) suur ja väike algustäht - ortoeepia ja morfoloogia a) hääldus (peenendus uutes sõnades pole kohustuslik), pearõhu kõikuvus 3-silbilistes sõnades b) käänamine - tuletuste moodustamine a) nimisõnaliited: -ja = isik; -i, -r, -el, -ts = vahend (v.a sõjandus, abstraktsed tähendused, zooloogia); -i = ained; -ur = seadmed ja riistad, isikud; -mina (aga sageli sobivad paremini us, -m, -mus jne)
panna: 21-leheküljeline, 11-liitrine. persona non grata lähedane. Nimi, tsitaatsõna, täht, täheühend või sõnaosa liidetakse ne- või line- omadussõnaga sidekriipsu abil Nt. Kreutzwaldi-aegne, Lurichi-vägevune, Tartu-lähedane, Doonau-äärne, Läänemere-äärsed riigid, Atlandi-tagune, Vabadussõja-aegne, Ühispanga- sisene, show-maiguline, T-kujuline, NATO-väline, TPI-aegne, EKP-hõnguline, lik-liiteline, sse-lõpuline. Määrsõnade kokku- ja lahkukirjutus Määrsõna (ka määrsõna tähenduses tarvitatav sõna) kirjutatakse muudest sõnadest harilikult lahku Nt väga hea, üsna tugev, tohutu suur, kuskil ees, seal sees, niisama hästi, sama vähe, liiga palju, eile hommikul, hilja õhtul, selgesti kostev, vaevalt kuuldav, palju räägitud, ammu möödunud, kaugemale sõitmine, lähedale tulek, kaugemalt vaatajad. Kui kaks kõrvuti olevat ükskõik mis sõnaliiki kuuluvat sõna on sulanud kokku ühiseks
transkriptsiooni reeglid Keelekomisjonid 1970-1990 · [keelekorralduse ja keeleõpetuse komisjon 1979] · vabariiklik õigekeelsuskomisjon III koosseis 1979-1983 (ametlikult kuni 1997) o olulised morfoloogiaotsused (muusem-tüüp, ne- ja s-sõnad, kõnelema-tüüp, õppima- muutuma vahekord, tingiva kõneviisi vormistik) o õigekirjaotsused (verbide ning muutumatute sõnade kokku-lahkukirjutus, lühendireeglistik, maade ja pealinnade nimed) Emakeele Seltsi keeletoimkond · 27. VI 1993 valiti seltsi üldkoosolekul vanemaks Jaak Peebo · 17. XII 1993 kinnitati liikmed: Jaak Peebo, Tiiu Erelt, Reet Kasik, Leelo Keevallik, Krista Kerge, Katrin Kern, Peeter Päll, Maire Raadik (5/8) · Keeletoimkonna vanemad: o 1993-1996 Jaak Peebo o 1996-2000 Tiiu Erelt o 2000-2004 Reet Kasik
Lihtsusest ja produktiivsusest hoolimata ei ole see meetod vältimatult parim, kuna annab tulemuseks üsna pikki termineid ehk on vastuolus ökonoomsuse põhimõttega. Motiveerituse poolest on püsiühendid seevastu parimate hulgas. 17.4 Sõnade liitmine Järgmisena tekib mõte hakata ühendisse kuuluvaid sõnu kokku kirjutama ehk liitsõnu moodustama. Siin on sobiv koht kummutada üks järjekordne müüt – nimelt kannab kokku-lahkukirjutus eesti keeles tähendust ega kuulu seetõttu ortograafia valdkonda. Sõnaraamat ja sõna raamat tähistavad eri asju (vastavalt ’teatud liiki raamat’ ja ’teatud kuuluvusega raamat’) ja nende esinemissagedused on väga erinevad, aga mõlemad on igati võimalikud terminid, mille väliskuju järgi ei ole mingit alust otsustada nende ortograafilisuse üle. Peamine sõnade liitmise juures ettetulevate lahkarvamuste allikas on täiendosa kääne
annaabi.ee 
