Sidekriipsulistest nimedest saadud tuletised on ilma sidekriipsuta. nt. põhjaeestlane, idasakslane, lõunaeestilik, tagakaukaaslane, kohtlajärvelane. Liitsõnade korduva osa asemel. nt. sünniaasta, -kuu ja -päev. NB! Ühe mõiste korral võib sidesõna ja ka ära jääda. nt. liha-villa-lammas (üks lambatõug annab nii villa kui ka liha) Liitmäärsõnades nimetav + alaltütlev. nt. järk-järgult, päev-päevalt, aasta-aastalt. NB! Vrd lahkukirjutised. nt. ajast aega, päevast päeva, aastast aastasse. Sidekriipsulistest määrsõnadest saadud tuletised on ilma sidekriipsuta. nt. järkjärguline, sammsammuline. Paaris- ja kordussõnade võrdväärsete osade vahel, kus sidekriips asendab puuduvat sidesõna (ja, või). nt. muusikalis-kirjanduslik, sotsiaal-majanduslik, isa-ema, naised-lapsed, äiu-äiu, palju-palju NB! Sidekriipsuga kirjutatud paarisnimisõnades käänduvad mõlemad pooled. nt
nii liha kui ka villa), metsmaasika-vanillijogurt, õuna-marjaaed, maksa-makaronivorm, ekspordi-impordipank. Sidesõnaga on siiski selgem, vrd haige-arsti suhted haige ja arsti suhted, aruande-valimiskoosolek aruande- ja valimiskoosolek. 5. liitmäärsõnades nimetav + alaltütlev: järk-järgult, aeg-ajalt, samm-sammult, sõna- sõnalt, päev-päevalt, aasta-aastalt, tükk-tükilt, kord-korralt; NB! Vrd lahkukirjutised: ajast aega, päevast päeva, aastast aastasse, päev päeva järel, õlg õla kõrval, ots otsaga kokku. Sidekriipsulistest määrsõnadest saadud tuletised on ilma sidekriipsuta: järkjärguline, sammsammuline. 6. paaris- ja kordussõnade võrdväärsete osade vahel, kus sidekriips asendab puuduvat sidesõna ja: muusikalis-kirjanduslik, sotsiaal-majanduslik, isa-ema, naised-lapsed,