Toimub viljastumine, s.o sugurakkude ühinemine. Vanematel moodustuvad sugurakud e gameedid: Seemnerakk e sperm Munarakk e ovotsüüt Suguline paljunemine Omane nii taimedele kui loomadele. Suguline paljunemine Viljastumine võib olla nii kehasisene või väline. väline Hermafrodiitidel e mõlemasugulistel loomadel on isas- ja emassuguelundid ühes ja samas organismis. Nt viinamäetigu, vihmaussid, kaanid Lahksugulistel loomadel on emas- ja isassugu- elundid eraldi organismides. Nt kalad, kahepaiksed, linnud, imetajad Partenogenees e neitsisigimine järglane areneb viljastamata munarakust. Nt mesilased, vähilaadsed, emased lehetäid Suguline paljunemine MUNARAKK Haploidne SEEMNERAKK kromosoomistik Haploidne kromosoomistik VILJASTUMINE Sügoot e viljastatud munarakk Diploidne kromosoomistik
Pistikutega (paju, mustsõstar). Risoomidega (orashein, piparmünt, maikelluke). Lehtedega (begoonia). Suguline paljunemine: geneetiline ehk pärilik materjal pärineb kahelt vanemalt, toimub viljastumine ehk sugurakkude ühinemine. Vanematel moodustuvad sugurakud ehk gameedid: seemnerakk ehk sperm, munarakk ehk ovotsüüt. Viljastumine võib olla nii kehasisene kui väline. Mõlemasugulistel loomadel on emas ja isassugu- elundid ühes ja samas kehas(viinamäetigu, vihmauss). Lahksugulistel loomadel on emas ja isassuguelundid eraldi organismides. Kalad kahepaiksed, linnud ,imetajad Partonegenees ehk neitsisigimine: järglane areneb viljastamata munarakust. Bakterid jagunevad kaheks otsepooldumise teel. Pärmseened paljunevad enamasti pungumisega. Samblikud paljunevad rakise tükikeste abil. Katteseemnetaimed annavad sageli järglasi risoomide, mugulate, sibulate, varre- või lehetükikeste abil. Loomariigis on vegetatiivne paljunemine levinud käsnadel, ainuõõssetel. lame- ja
organismiks. Näiteks ainuõõssed polüübid ja käsnad paljunevad mittesuguliselt, s.o pungumise teel. Tavaliselt sigivad mittesuguliselt paljunevad loomad siiski ka suguliselt. Sugulisel sigimisel saadakse järglasi kahe isendi suguakkude tuumade ühinemisel e viljastumisel, mis võib olla kehasisene või -väline. Hermafrodiitsetel e mõlemasugulistel loomadel on isas- ja emassuguelundid ühes ja samas organismis(viinamäetigu, vihmaussid, kaanid). Lahksugulistel loomadel on emas- ja isassuguelundid eraldi organismides(selgroogsed). Neil esineb sugulist dimorfimi ehk kahekujulisust, s.t isas- ja emasloomad on erineva kujuga. Mõnedel loomadel võib esineda ka partenogenees e neitsisigimine. Järglane areneb viljastamata munarakust. Lootejärgus toimub kromosoomide arvu kahekordistumine. Nii võivad sigida näiteks mesilased, emased lehetäid, vähilaadsed. 1. kehasisene viljastumine- munarakk ja seemnerakk saavad kokku ema organismis
Stabiliseeriv loodulik valik toimib vähemuutuvas keskkonnas, eelistatakse tavapäraste, aga kõrvaldatakse äärmuslike tunnustega isendeid. Suunav looduslik valik toimib kindlasuunaliselt muutuvas või uues keskkonnas, eelise saavad tavapärasest erinevate tunnuste kandjad. Lõhestav ehk diferentseeriv loodulik valik toimib liigi leviala eri osades, kus valiku suund on erinev. Suguline valik esineb lahksugulistel loomadel ja kujundab sugupoolte erinevusi. Kokkuvõtvalt: Valiku vorm Kus toimub? Keda eelistab? Stabiliseeriv püsivas keskkonnas nn keskmist, väljakujunenud kohastumuste kandjaid Suunav muutuvas või uues tavapäraste erinevate keskkonnas tunnuste kandjad
hõlmikpuu. melanism putukatel, vormina, perioodiliselt Ülduniversaalsed Galapagose vindid niidetavatel aladel 2 protsessid nagu (kohastumused vastavalt vormi. Läänemere räim valgu süntees. elupaigale) jaguneb: kevadräim ja Ülduniversaalsed sügisräim. rakustruktuurid nagu ribosoomid Suguline valik esineb lahksugulistel indiviididel, kes eelistatult on polügaamsed. Toimub paardumisedukust tagavatel tunnustel. Näiteks: kirev sulestik isaslindudel, sarvede suurus isashirvedel, laul isaslindudel. (Edukus sugulises valikus ei taga edukust looduslikus valikus, kuna kirev sulestik suurendab ründeohtu, suured sarved takistavad liikumist). Ka püsivate paarisuhete puhul mõtlevad mõlemad osapooled eeskätt oma geenide edukale levitamisele (luiged).
Üks mitootiline jagunemine Kaks järjestikust jagunemist 4. Loomade paljunemise, kasvu ja arengu eripära Loomad paljunevad enamasti suguliselt, kuid esineb ka mittesugulist paljunemist (tavaliselt sigivad mittesuguliselt paljunevad loomad ka suguliselt). Hermafrodiitsetel (mõlemasugulistel) loomadel on isas-ja emassuguelundid ühes ja samas organismis. N: viinamäetigu, vihmaussid, kaanid. Lahksugulistel on emas-ja isassuguelundid eraldi organismides (selgroogsed). Neil esineb sugulist dimorfismi (isas-ja emasloomad on erineva kujuga) Mõnedel võib esineda ka partenogeneesi (neitsisigimist), mille puhul järglane areneb vijlastamata munarakust. Lootejärgus kahekordistub kromosoomide arv. N: mesilased, emased lehetäid, vähilaadsed. Munarakul ja seemnerakul on haplodine kromosoomistik. Viljastumisel tekib sügoot (viljastatud munarakk) ning diploidne kromosoomistik.
· Milles avaldub bioloogiline isolatsioon. · Ökoloogiline isolatsioon tuleneb erinevusest sigimispaikadest või sigimisaegades. 2 · Californias tuntakse näiteks viit küpressiliiki 10 alamliigiga, mille omavahelist ristumist takistab erisugune tolmlemis aeg · Erinevatel kaladel on välja kujunenud erinevad kudemisperioodid. Isolatsiooni mehhanismid · Lahksugulistel loomadel esinevad käitumuslikud iseärasused, mis ei lase eri liikidega ristuda. · On tekkinud liigiomased paaritumiskohastumused: · Pulmatantsud · Kutsehüüud · Spetsiifiliste lõhnaainete eritamine. (feromoone) · Hübriidide eluvõimetus ja viljatus · Tuleneb kas siis geneetilise materjali sobimatuses, kus isend hukkub või jääb viljatuks. · Hobuse ja eesli hübriid muul on viljatu.
3539 17 4045 50 üle 45 111 1. Millised järeldused võib tabelis toodud andmete põhjal teha? 2. Millise protsessi käigus moodustuvad nn defektsed sugurakud? 3. Kuidas vältida Downi sündroomiga laste sündi? KÜSIMUS Geneetika 27 Kas järgmised väited on õiged või valed? Põhjendage oma otsust! 1. Lahksugulistel organismidel oleneb suguline eristumine ainult geneetilistest teguritest. 2. Geneetiliselt määratakse sugu sugukromosoomide poolt. 3. Lindudel ja imetajatel fikseeritakse sugu viljastamise hetkel. 4. Kõikide organismide diploidses kromosoomistikus esineb 2 sugukromosoomi. KÜSIMUS Geneetika 28 Milliseid alljärgnevaid lauseid kasutaksite Mendeli lahknemisseaduse tsütoloogiliste aluste selgitamiseks? Paigutage sobivad laused loogilisse järjekorda!
XIST-i transkript (inaktivatsiooni signaal) levib üle kromosoomi, misläbi enamik geene antud X-is inaktiveerub Järgneb stabiliseerumine ja inaktivatsiooniseisundi säilitamine Inaktiivse oleku teke ja püsimine on oma olemuselt heterokromatiseerumine. Inaktiivne X reaktiveeritakse ootsüütides veidi aega enne meioosi. Xi kaotab oma hetepüknootilise oleku ning muutub transkriptsiooniaktiivseks nagu Xa. 38. Soo määrang geneetiliselt Lahksugulistel organismidel, kus isendid on eristunud kaheks geneetiliselt, füsioloogiliselt, morfoloogiliselt või ka ökoloogiliselt erinevaks vormisk, lähtub suguline eristumine kas keskkonna või geneetilistest teguritest Põhiline siiski geneetiline, ehk kromosomaalne soomääramine. Jaotub veel kaheks: Soo määrab ühe lookuse alleelide erinevus osadel putukatel (Musca domestica) on dominantne
Populatsiooni ökoloogia 1. populatsiooni mõiste koos erienvate näidetega (vt Mikroevolutsioon). 2. Populatsiooni iseloomustavad ökoloogilised parameetrid: 1. Populatsiooni kasv, kolmel graafikul x-telg aeg, y- telg arvukus: stabiilne, kasvav, kahanev. Logistiline kasvukõver (vt bakterid ja nende populatsioonid); 2. Vanuseline struktuur (erinevasse vanusklassi kuuluvate isendite arv ja suguküpsete ja mitte suguküpsete isendite vahekord); 3. Sugude suhe (lahksugulistel liikidel), emaste ja isaste arvukus (tõsine probleem hiinas, sugude suhe on paigast ära); 4. Asustustihedus (isendeid/pindala v ruumala); 5. Sotsiaalne hierarhia (loomapopulatsioonide hierarhia- "nokahoobi järjestus", avastati kanadel). Isendite vahelised suhted pupulatsiooni liikmete vahel. Konkurents- mõlemile kahjulik sest kasutatakse sama ressurssi. Taimedel vahendid konkurentsist vabanemiseks: kiirem ülekasvamine, varjutamine (naat ja võilill), külgmine mahasurumine.
annaabi.ee 
