seemneid. Nendest kasvanud taimede seemnete tunnused kombineerusid suhtes 9:3:3:1. 3. Sõnastage Mendeli sõltumatu lahknemise seadus. Homosügootsete vanemate dihübriidsel ristamisel lahknevad mõlemad tunnusepaarid teises hübriidpõlvkonnas teineteisest sõltumatult ja kombineeruvad omavahel vabalt. 4. Millistel tingimustel saadakse Mendeli III seadusele vastavad fenotüübilised lahknemissuhtes? Tunnused lahknevad üksteisest sõltumatult vaid juhul, kui neid määravad geenid paiknevad erinevates kromosoomides. 5. Kirjeldage Morgani katseid äädikakärbestega. Thomas Hunt Morgan tegi katseid kahesuguste äädikakärbsetega - ühed olid halli keha ja pikkade tiibadega, teised musta keha ja lühikeste tiibadega. Ta ristas neid omavahel ja sai esimeses põlvkonnas kõik hallikehalised pikkade tiibadega järglased
seemneid. Nendest kasvanud taimede seemnete tunnused kombineerusid suhtes 9:3:3:1. 3. Sõnastage Mendeli sõltumatu lahknemise seadus. Homosügootsete vanemate dihübriidsel ristamisel lahknevad mõlemad tunnusepaarid teises hübriidpõlvkonnas teineteisest sõltumatult ja kombineeruvad omavahel vabalt. 4. Millistel tingimustel saadakse Mendeli III seadusele vastavad fenotüübilised lahknemissuhtes? Tunnused lahknevad üksteisest sõltumatult vaid juhul, kui neid määravad geenid paiknevad erinevates kromosoomides. 5. Kirjeldage Morgani katseid äädikakärbestega. Thomas Hunt Morgan tegi katseid kahesuguste äädikakärbsetega - ühed olid halli keha ja pikkade tiibadega, teised musta keha ja lühikeste tiibadega. Ta ristas neid omavahel ja sai esimeses põlvkonnas kõik hallikehalised pikkade tiibadega järglased
(47XXX). Mehe rakkudes Barri kehakese leidumine viitab Klinefelteri sündroomile (47XXY). 71. Mendeli seadused Mendeli 1. seadus: Kahe erineva homosügootse (AA, aa) isendi ristamisel tekivad heterosügootsed (Aa) järglased, kes on geneetiliselt identsed ja fenotüübilt sarnased. Tuntakse ka dominantsuse või ühetaolisus printsiibina Mendeli 2. seadus: Heterosügootsete F1-isendite ristamisel toimub F2-põlvkonnas geeni alleelide lahknemine ning järglaste tunnused on kindlas lahknemissuhtes. Tuntakse ka kui alleelide lahknemisprintsiibina. Domineerimise korral (üks alleel surub teise alleeli maha) on F2-põlvkonnas kolmveerand järglastest dominantse tunnusevariandiga, veerand retsessiivse tunnusevariandiga (fenotüübiline lahknemissuhe 3:1 ja genotüübiline lahknemissuhe 1:2:1). Kodomineerimise korral on fenotüübiline lahknemine 1:2:1. Sama lahknemissuhe kehtib ka semidomineerimise (ehk intermediaalsuse) korral. Kodomineerimuse puhul on
annaabi.ee 
