tunnus, uttedel retsessiivne). Sugupoolest sõltuv autosoomne tunnus on ka munajuha (resp. seemnejuha) sulgumine kanadel. Kanadel on see letaalne, kukkedel aga mitte. Mõnikord on kukkedel vaid ühel pool seemnejuha sulgunud. Kitsedel on sugupoolest sõltuv tunnus «habe» . Sugupoolest sõltuvate tunnuste puhul on sageli muutunud dominantsuse aste - see oleneb sugupoolest. Ilmselt on ka tunnuste sõltuvus sugupoolest peamiselt hormoonide toime tulemuseks. LAHKNEMISSUHETE STATISTILINE ISELOOM - 2 (hii-ruut)-TEST Ehkki tunnuste lahknemise põhjuseks on seaduspärased bioloogilised protsessid - meioos ja viljastumine, on lahknemine siiski statistilise iseloomuga, sest selles osaleb juhus- liku iseloomuga tegur: gameetide paardumise juhuslikkus neis sisalduvate alleelide suhtes. Monohübriidsel lahknemisel sarnaneb gameetide kohtumine viljastumisel loosi viskamisega mündi abil: nii "kulli" kui ka "kirja" tõenäosus on võrdne - 0,5
nimetatakse sellist ristamise tuupi poluhubriidseks ristamiseks. Olenevalt sellest, kas ristamisel peetakse silmas kaht, kolme, nelja voi viit tunnust, eristatakse di-, tri-, tetra-voi pentahubriidset ristamist. Rohkem kui viie tunnuse uheaegset paritavust (viie geenipaari parandumine) ja nendevahelisi kombinatsioone on suhteliselt raske jalgida, sest erinevate fenotuupide (lahknemisklasside) arv on siis liiga suur. Lahknemissuhete eksperimentaalne kontroll on aga pollumajandusloomade puhul voimalik vaid tunnushaaval, kasutades monohubriidset, monikord ka dihubriidset ristamist. Dihubriidne ristamine Ristamist, kus jalgitakse korraga kahe tunnusepaari parandumist ja nendevahelisi kombinatsioone, nimetatakse dihubriidseks. Vaadeldakse kahe tunnuse karvavarvuse ja pigmendi jaotumise paritavust veistel. Teatavasti domineerib veistel must varvus (geen B) punase ule (b) ja uhtlane karvkatte
täpseid liigutusi nõudvate töödega. Ühe geeni defektid, mis mõjutavad inimese käitumist. Paljud üksiku geeni defektid omavad drastilist efekti inimese käitumisele. Teada on nii retsessiivseid kui ka dominantseid mutatsioone geenides, mis kontrollivad neurotransmitterite sünteesi või kodeerivad signaali ülekandjaid raku väliskeskkonnast raku sisse. Nende tunnuste pärandumine järglastele toimub sageli lihtsate Mendeli lahknemissuhete alusel. Fenüülketonuuria. Fenüülketonuuria (PKU) esineb kaukasoidses populatsioonis sagedusega 1:10000 ning asiaatidel sagedusega 1:16500. PKU on autosoomne retsessiivne tunnus, mis avaldub fenüülalaniini hüdroksülaasi (PAH) defektsuse korral. See ensüüm muudab fenüülalaniini türosiiniks. Fenüülalaniini ülehulga puhul koguneb organismi metaboliit, mis kahjustab närvirakkude müeliinkesta ning ühtlasi aju normaalset arengut. Selle tulemuseks on indiviidi vaimne alaareng
See on tingitud juhuslike hälvete suuremast mõjust (osatähtsusest). 2 väärtus arvutatakse faktilise ja teoreetilise lahknemise võrdlusest, kasutades valemit: () - = t ft2 2 kus f - faktiline isendite arv fenotüübiklassis; t - teoreetiliselt arvutatud isendite arv; - summa sümbol (jagatis summeeritakse üle kõikide fenotüübiklasside). Näitena 2-testi kasutamise kohta on esitatud hobuste värvustunnuste lahknemissuhete kontroll nn "palomiino" värvusega hobuste (geenivalem Dd) ristamisel (palomiinod on helekõrvid, valge laka ja sabaga, kuni kuldpruunid või kreemikad). Palomiino värvusega heterosügootsete isendite ristamisel saadi 83 varssa, kellest 17 olid albiinod (DD), 45 palomiinod (Dd) ja 21 helekõrvid (dd). Teoreetiliselt oodati 20,75 albiinot, 41,50 palomiinot ja 20,75 helekõrbi (lahknemissuhte 1:2:1). 14. Rakutuum raku keskel paiknev, enamasti sfääriline tsütoloogilistes värvides
annaabi.ee 
