vanusega. Kuum täpp mandril: mandrilaama all tekitab see maakoorelaama võlvkerke ja sulatab üles maakoore kivimeid. Võlvkerke laes tekitavad venituspinged kolmeharulise rebendikontinentaalse rifti. Vulkaani kuju ja purske iseloom sõltub teda toitva magma omadustest. Vulkaan on looduslik avaus maakoores, mille kaudu vedelas, tahkes ja gaasilises olekus vulkaaniline materjal Maa pinnale tungib. Esineb: laamade lahknemispiirkonnas, laamadepõrkumisaladel, kuuma täpi piirkonnas, mandri sisealadel kontinentaalne rift. Liigitus: kustunud (teada olevalt pole pursanud), uinunud vulkaan(ajutises purskerahus), tegutsev. Magma on ülessulanud kivimimass. Kihtvulkaan: magma voolab vaevaliselt, magma koosneb ränist ja gaasist, suure viskoossusega, äkiline purse, esineb mandritel ja laamade vahevöösse vajumisel
Magma aluselisem Magma happelisem Magma voolab kaugemale Magma ei voola enne tardumist väga kaugele Magma väljub lõõrist enamasti rahulikult Magma väljub lõõrist enemasti plahvatusega Vulkaanide esinemispiirkonnad: a) Laamade lahknemispiirkonnas(Island, Atlandi Ookeani keskahelik) b) Mandrilise ja ookeanilise laama põrkumispiirkonnas( c) Ookeaniliste laamade põrkumispiirkonnas( d) Laamade nihkumispiirkonnas( e) ,,kuuma täpi" piirkonnas(laama keskel, nt Hawai saared) Vulkaanidega kaasnevad nähtused: a) Vulkaanilise tuha pilv b) Maavärinad c) (mürgised) gaasid d) Tekivad uued tardkivimid e) Mudavoolud, maalihked 11
Magma aluselisem Magma happelisem Magma voolab kaugemale Magma ei voola enne tardumist väga kaugele Magma väljub lõõrist enamasti rahulikult Magma väljub lõõrist enemasti plahvatusega Vulkaanide esinemispiirkonnad: a) Laamade lahknemispiirkonnas(Island, Atlandi Ookeani keskahelik) b) Mandrilise ja ookeanilise laama põrkumispiirkonnas( c) Ookeaniliste laamade põrkumispiirkonnas( d) Laamade nihkumispiirkonnas( e) „kuuma täpi“ piirkonnas(laama keskel, nt Hawai saared) Vulkaanidega kaasnevad nähtused: a) Vulkaanilise tuha pilv b) Maavärinad c) (mürgised) gaasid d) Tekivad uued tardkivimid e) Mudavoolud, maalihked 11
Kihtvulkaani nimi tuleb ettekujutusest, et vulkaani läbilõige koosneb vahelduvatest laava ja tefra kihtidest. Kihtvulkaanid võivad enda koosseisu haarata ka väiksemaid vulkaane, näiteks šlakikoonuseid. Kihtvulkaanid on levinud peaaegu kõigis piirkondades, kus esineb vulkanism, kuid kõige levinumad on nad mandrilise ja ookeanilise maakoorega laama kokkupõrkepiiril ehk subduktsioonivööndeis. Divergentses vööndis ehk laamade lahknemispiirkonnas esinevad kihtvulkaanid harva, näiteks Kilimanjaro. Ookeanide keskahelikel kihtvulkaanid praktiliselt puuduvad, kui välja jätta Island (Hekla ja Askja), mis lisaks asetsemisele keset ookeani keskahelikku asub ka kuuma täpi kohal. Kuuma täpi kohal võivad olla nii kiht- kui ka kilpvulkaanid. Šlakikoonus on vulkaanilise tekkega kooniline küngas või mägi, mis koosneb peamiselt šlakist ja muust püroklastilisest materjalist
osooniaugud ? Sest osoonikiht kaitseb meid kõrvetava päikese eest. Ta ei lase ultravioletkiirgust nii palju läbi. Ilma selleta oleks nahavähi risk ohtlikult suur ja ilmselt oleks enamus elu ainult ookeanipõhjas, kuhu seda kiirgust ei ulatu. Osooniaugud on Antarktikas aga on hakanud tekkima ka Euroopa, Põhja- Ameerika ja Arktika kohal. 4) Aasia kaart PILET 7 1) Millistes piirkondades tekib uus maakoor? Millised protsessid seal toimuvad ? Uus maakoor tekib laamade lahknemispiirkonnas, ookeanite keskahelikes. Kui vahevööst pärit konvektsioonivool surub maakoore katki ja väänab selle servad üles. Maa sügavikust pääseb magma välja, kui magma tardub, siis ta surub laamad lahku, aga sellele kohale, kus see maakoore purunemine toimus tekkis nüüd mägi/mäestik. 2) Võrrelge mulla teket tundras ja stepis. Tundras: kliima polaar- ja lähistroopiline vööde (külm veereziim, liigniiskus).
lasuvad nad koonuse jalamil, kuna jämedam materjal kuhjub kraatri vahetusse lähedusse 40- kraadise ja suuremagi nurga all. Sellest tulenebki kihtvulkaani nõlvade tavaliselt veidi nõgus kuju. Kui pursked korduvad aastatuhandete või kümnete tuhandete aastate vältel sageli,võivad 4 tekkida võimsad koonusmäed või ka keerulisemad vormid, mis võivad häirida purskavaaine liikumist. Divergentses vööndis ehk laamade lahknemispiirkonnas on kihtvulkaanid harvaesinevad (näiteks Kilimanjaro). Ookeanide keskahelikel kihtvulkaanid praktiliselt puuduvad, kui välja jätta Island (Hekla ja Askja), mis peale asetsemise keset ookeani keskahelikku asub ka kuuma täpi kohal. Kuuma täpi kohal võivad olla nii kiht- kui ka kilpvulkaanid. 5 3. Vulkaanipursked Tavaliselt jaotatakse vulkaanipursked kaheks plahvatuslikuks ja efusiivseks. Plahvatuslikud
tefra kihtidest. Kihtvulkaanid võivad enda koosseisu haarata ka väiksemaid vulkaane, näiteks slakikoonuseid. 10 Foto 8, Korjaki Sopka, Kamtsatka (https://en.wikipedia.org/wiki/Koryaksky#/media/File:Petropavlovsk_Kamcatskij_Volcan_K oriacky_in_background.jpg) Kihtvulkaanid on levinud peaaegu kõigis piirkondades, kus esineb vulkanism, kuid kõige levinumad on nad mandrilise ja ookeanilise maakoorega laama kokkupõrkepiiril. Divergentses vööndis ehk laamade lahknemispiirkonnas esinevad kihtvulkaanid harva, näiteks Kilimanjaro, mis asub Aafrikas Tansaanias. Ookeanide keskahelikel kihtvulkaanid praktiliselt puuduvad, kui välja jätta Island. Foto 9, Kilimanjaro, Tansaania (https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/6/60/Mount_Kilimanjaro_Dec_2009_edit 1.jpg) Slakikoonus Slakikoonus on vulkaanilise tekkega koonusekujuline küngas või mägi, mis koosneb peamiselt slakist või pürokrastilisest materjalist.
Kihtvulkaanid tegutsevad suhteliselt tihti ja tulevad reljeefis hästi esile. Enamik ajaloolise aja suuri ja kuulsaid vulkaanipurskeid on seotud kihtvulkaanidega. Kihtvulkaani nimi tuleb ettekujutusest, et vulkaani läbilõige koosneb vahelduvatest laava ja väljapursatud muust materjalist, mis on ladestunud kihtideks. Kihtvulkaanid on levinud peaaegu kõigis piirkondades, kus esineb vulkanism, kuid kõige levinumad on nad mandrilise ja ookeanilise maakoorega laama kokkupõrkepiiril. Laamade lahknemispiirkonnas esinevad kihtvulkaanid harva, näiteks Kilimanjaro. Ookeanide keskahelikel kihtvulkaanid praktiliselt puuduvad, kui välja jätta Island (Hekla ja Askja), mis lisaks asetsemisele keset ookeani keskahelikku asub ka kuuma täpi kohal. Kuuma täpi kohal võivad olla nii kiht- kui ka kilpvulkaanid. Kuumad täpid Piirkonnad, kus kuum tahke kivimaine tõuseb vahevöö sügavusest. Jõudes vahevöö ülemisse ossa madalama rõhu piirkonda, hakkavad kivimid sulama. Kuumades
annaabi.ee 
