geenide vigased ja mitteavalduvad koopiad. Nende võrdlus eri organismidel näitab ka nende järjestuste sarnasuse määra, mis on kooskõlas vastavate organismide klassifikatsiooniga muude tunnuste järgi. See on seletatav ainult põlvnemisega ühistest eellastest. Molekulaarkell- dna nukleotiidse või valkude aminohappelise järjestuse erinevustel põhinev fülogeneetiliste liinide lahknemisaegade ligikaudne määrang. Võimaldab määrata liikide või kõrgemate taksonite ligikaudset lahknemisaega ja sel viisil mõnikord täpsustada paleontoloogiliste andmete järgi leitud aegu. Sordi ja tõuaretus- tõestab, et muutuvad aja jooksul. Keemiline evolutsioon- Oparin esitas seisukoga, et elu tekkele eelnes keemiline evolutsioon, mida võimaldasid noore Maa iseärasused. Selles pidi puuduma vaba hapnik, osoonikiht puudus, ürgookean. Atmosfäri läbid ultraviolettkiirgus, radioaktiivsus. Atmosfäär
silmahammas, segmenteerunud lihased. Embrüonaalne areng- kõrgemate loomade arengus esinevad alamate loomade tunnused. (nt. kõikide selgroogsetel moodustub varajases embrüojärgus keelikloomadele omane seljakeelik, mis asendub hiljem selgrooga. Geneetilised võrdlused- molekulaargeneetilised meetodid. Replikatsioon, transkriptsioon, translatsioon Mittekodeerivad nukleotiidijärjestused- pseudogeenid. Molekulaarkell- selle abil saab määrata liikide nn. lahknemisaega. Biogeograafilised tõendid- pikka aega üksteisest eraldatud ühest liigist põlvnevad organismid erinevad teineteisest. Biogeneetiline reegel- isendi lootelise arengu käigus korduvad liigi ajaloolise ehk fülogeneetilise arengu etapid. Kõikidel selgroogsete loodetel esinevad lõpusepilud ja saba. Biokeemiline võrdlus- kõigil elusorganismidel esinevad ühesugused biomolekulid. (ATP, aminohapped, ensüümid, DNA) ELU ARENG MAAL.
annaabi.ee 
