Galileo Galilei
konfiskeeriti (Stillman 2002: 69-70).
Varsti pärast tagasipöördumist Firenzesse, koos paljude tõenditega sooja vastuvõtu kohta
Roomas, kaasati Galileo uude vaidlusesse filosoofidega füüsikaküsimuste üle. Firenze patriits
Filippo Salviati oli enda ümber koondanud rühma huvilisi, kes kogunesid tema koju
intellektuaalseid vaidlusi pidama. Ta kutsus ka Galileod nendega ühinema. 1611. aasta juunis
väitlesid nad kondenseerumise ja hõrenemise üle, mis oli olnud põhiliseks lahkheliks
Aristotelese ja atomistide vahel. Pisa filosoofiaprofessor Vincenzio di Grazia nimetas jääd
,,kondenseerunud veeks". Galileo märkis, et õigem oleks seda nimetada ,,hõrenenud veeks",
sest see ujub. Ci Grazia vastas, et see on nõnda jäätükki laia sileda vormi tõttu, mille
pinnakihist vesi ei suuda läbi imbuda. Galileo tähendas, et kui siledapinnalist jäätükki
hoitakse vee all ja siis lahti lastakse, näib vesi sellise pinnakihi takistuse ületavat, kui see
üldse olemas on