Aristoteles
Aristoteles lisab isegi siia veel ühe tingimuse, üteldes, et päris õnnestunuks saab inimese
elu pidada alles siis, kui ka tema järeltulijad elavad õnnelikku elu. Õnnelikkus võib olla
seotud erinevate hüvedega. Täiuslikuim õnnelikkus on autarkne õnnelikkus.
Voorus ei ole nimelt mitte pelgalt mõne üksikjuhtumi puhul püüdlusele paraja
ning õige mõõdu leidmine, vaid püsiv kinnipidamine vastavast enda-ülalpidamise-viisist,
näiteks, lahkemeelsest ja vaprast ülalpidamise viisist. Vooruslikkus ei tähenda ka mõne
üksiku iseloomuomaduse eriti väljapaistvat omandamist, samal ajal kui teised
isikuomadused on hooletusse jäetud. Ta seisneb just vooruste kaudu kujundatud
terviklikus eluhoiakus. Vooruslikkus tähendab enda-defineerimist kindlat tüüpi isikuna ja
sellest karakterist läbi terve elu kinnipidamist. Selline enda-defineerimine toimub
loomulikul viisil kui inimene sotsialiseerumise käigus harjub kinnipidama ühiskonnas