Referaat - Eesti põhjavesi, selle reostus ja kaitse
juhiti läbi õlipüüduri. Kokku utiliseeriti 250 m3 reostunud vett (ca 1225 m3 naftasaadusi).
Väiksemas mahus on põhjavett puhastada püütud puuraukude, kraavide või drenaazi
abil mitmel teisel objektil. Majanduslikult kõige odavam on isevoolse drenaazi kasutamine
koos õlipüüdjaga, kuid seda meetodit saab kasutada ainult maapinnalähedase põhjavee korral.
Eestis on reostunud pinnase puhastamiseks kasutatud ka bioloogilisi tehnoloogiaid.
Lahjenemisele ja isepuhastusele saab loota peamiselt väikeste ja maapinnalähedaste
reostuskollete puhul. Näiteks on kontrollproovide alusel vähenenud tolueenireostus Ääsmäel.
Vanades naftareostuskolletes võib sageli täheldada, et kuni poole meetri ulatuses puhastub
mullakiht mullabakterite mõjul lennukipetroolist mõne aastaga. Samal ajal sügavamal,
anaeroobses osas, haiseb pinnas endiselt. Selget isepuhastust kergetest naftaproduktidest võis
annaabi.ee 
