KKY3031 Üldine keemia A.Trikkel, 2001 CuSO 4 Cu2+ + SO42 (sool) Viimast avaldist nimetatakse elektrolüütide teooriat uurinud Saksa keemiku Wilhelm Ostwaldi (1853-1932) järgi Ostwaldi lahjendusseaduseks. HNO 3 H+ + NO3 (hape) Vesinikioonide kontsentratsiooni leidmiseks saab antud valemist avaldada järgmise seose: KOH K + + OH (alus) Kuna tugevate hapete puhul tekib igast happemolekulist üks vesinikioon, on 1 1
p= iCM RT (van`t Hoff 1887) pV = inRT CM - lahustunud aine molaarne konts., mol/dm3 n - lahustunud aine moolide arv, mol V - lahuse ruumala, dm3 248 · Kui antud happe dissotsiatsiooniaste on aja molaarne kontsentratsioon Ch (mol/dm3), siis happe dissotsiatsioonikonstant Kh: Viimast avaldist nimetatakse elektrolüütide teooriat uurinud Saksa keemiku Wilhelm Ostwaldi (1853-1932) järgi Ostwaldi lahjendusseaduseks. Lahuse lahjendamisel suureneb elektrolüüdi dissotsiatsiooniaste a. Lõpmatul lahjendamisel saab a võrdseks ühega. K ei sõltu kontsentratsioonist. K a Nõrk elektrolüüt a<<1, siis K= a2c c 249 Happed ja alused S. Arrhenius 1887: Happed on ained, mis ioniseeruvad vees, andes vesinikioone: HCl H+ + Cl
annaabi.ee 
